Mobiiliäpp hindab eesnäärmevähi riski

Uroloogilisi probleeme ei pea häbenema.
Uroloogilisi probleeme ei pea häbenema.Foto: Scanpix
Mobiiliäpi riskikalkulaator on valminud koostöös Euroopa Eesnäärmevähi Randomiseeritud Sõeluuringuga.

Pole enam sugugi ulme, et veresuhkrut mõõta saab läbi nutitelefoni, saab paluda arsti nõustamist online’is. Isegi dr Google on vahel päris hea diagnoosimise ja ravi abivahend, kui patsient suudab olla allikakriitiline ning ei kaldu kõiges haigust otsima. Minnes lähemale minu teemale, siis eesnäärmevähk (ENV) on enim avastatud pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Selle poolest ei erine me teistest rahvastest mingil moel. Igal aastal leitakse Eestis umbes tuhat uut haigusjuhtu, mistõttu see teema vajab täit tähelepanu. 

Kui vaadata ENV eri raviviise, siis enim on kasutatusel radikaalne eesnäärme eemaldus. Teisele kohale jääb välis- või sisekiiritusravi. Kuna tegu on aeglaselt areneva haigusega ja mõnel juhul saab jääda vaid jälgimisele, siis täna lähtutakse konsensusdokumendist, et piirdunud väikesekoldelise ja väheagressiivse vähi puhul on aktiivne jälgimine õige ravivõte.
Praegu pole küll head statistikast selle kohta, kui palju selliseid jälgimisel mehi Eestis on, kuid see number võib ulatuda mitmekümnetesse kui mitte sajani. Seega, piirdunud vähi puhul piisab aktiivsest jälgimistaktikast. 
Teiseks on endiselt arutelusid PSA (eesnäärme spetsiifiline antigeen) testi ümber: on see asjakohane või aja ära elanud? Kas sellega diagnoositakse haigust üle või mitte? Igal juhul kehtib ka siin jätkuvalt seisukoht, et tänu PSA testile on võimalik õigeaegselt avastada ENV.
Nagu öeldud, alati ei tähenda see vähipaige radikaalset ravi ja ka PSA testimine ei tohiks olla tegevus iseenesest kaasneva aktiivse nõustamiseta kas perearsti, uroloogi või meestearsti poolt. Soovitus, mis samuti jätkuvalt kehtib, on see, et alates 40ndast eluaastast võiks teha esimese PSA testi, et saada baasväärtus edaspidisteks testimisteks. 
PSA puhul vajab alati kordamist, et esmakordne kõrge väärtus ei tähenda automaatselt vähki.
PSA väärtust võivad tõsta ka eesnäärme põletikud ja muud tegurid (näit vahetu seemnepurse, pikem jalgrattasõit). Enne testi on hea 1–2 päeva seemnepurskega vahet pidada, et saadud vereanalüüsitulemus peegeldaks eesnäärme olukorda objektiivselt.

Elu jooksul võib haigestuda iga kaheksas mees
ENV käsitluse juures puutuvad kõik arstid kokku küsimustega, millest üks on, kui suur on risk haigestuda vähki? Peab arvestama, et sellesse vähki võib elu jooksul haigestuda üks mees kaheksast. Teine küsimus, kui agressiivse vähiga on tegemist ja kas see vajab kohest ravi? Kolmas küsimus on, mida kõrgenenud PSA väärtusega teha, kas saata mees biopsiat tegema või saame veel valida jälgimise ja korrata analüüsi mõne aja päras? Kõik need küsimused tekitavad stressi nii arsti kui ka patsiendi jaoks.
Neile küsimustele vastuse leidmiseks uus võimalus, mis on liigitatav nutilahenduste sekka. See on ENV riskikalkulaator. Tegemist on värskelt valminud lahendusega, mis pole välja töötatud Eestis, vaid Hollandi eesnäärmevähi teadusuuringute sihtasutuse poolt, mis on loodud Rotterdami ülikooli ja meditsiinikeskus Erasmuse uroloogiaosakonna algatusel. 
Nüüd on see kalkulaator olemas kas eesti keeles aadressil www.eesnaarmevahk-riskikalkulaator.ee. Siit on võimalik leida lisaks kalkulaatorile ka infot nii haiguse olemuse ja ravi kohta nii patsiendile kui ka arstile. 
Alla võib laadida ka nutitelefoni äpi. See riskikalkulaator on valminud koostöös Euroopa Eesnäärmevähi Randomiseeritud Sõeluuringuga, mis on kõige suurem Euroopa ENV haigestumise sõeluuring. Seega kalkulaator on tõenduspõhisel teadmisel tuginev. Uuringus osales üle 20 000 mehe, keda jälgiti mitme aasta jooksul, kuni 12 aastat. Seetõttu võib kalkulaatori olemust ja täpsust usaldada. 
Analoogseid kalkulaatoreid võib leida veelgi, nii USAs kui ka Kanadas, samas Euroopa kalkulaator näib ekspertidele parem ja seetõttu eestindati just see. On tehtud ka rida hindamisi selle kalkulaatori kohta ja näiteks Briti uroloogia ajakirjas 2016. aastal ilmunud käsitlus tunnistab, et kalkulaatorist on kasu, sest selle abil saab hinnata vähi agressiivsuse riski ja vältida asjatute biopsiate võtmist.

Kalkulaatorist versioone nii patsientidele kui ka arstidele
Kalkulaatori aluseks iseenesest on lihtne andmete kokkuarvutamise metoodika. Üks parameeter on vanus, lisaks PSA näit. See võtab arvesse ka muid andmeid, näiteks eesnäärme ultraheliuuringu tulemust ja eesnäärme mahtu milliliitrites, samuti eesnäärme biopsia vastust. Kõik sõltub sellest, millised muutujad on arstidel antud hetkel on teada. Kalkulaatori puhul on üks uus parameeter, mis täna pole veel Eestis kliinilises kasutuses: eesnäärme terviseindeks. 
Kalkulaatoritest kaks on mõeldud ennekõike patsientidele, mis võtavad arvesse vanust ja eri kaebuseid, ülejäänud kalkulaatorid on mõeldud arstidele. Lisaks on selle kalkulaatori kodulehel patsientidele muud eesnäärmega ja selle haigustega seotud infot.
GSK Eesti Teaduskooli ettekande baasil 16. novembril 2016.

Äripäev
01. March 2017, 12:39
Vaata EST või RUS arhiivi