5 küsimust HPV vaktsineerimise kohta

HPV vaktsineerimisest saadav kasu ületab tunduvalt vaktsineerimise kõrvaltoimete riski ning kasu tervele ühiskonnale ja ka vaktsineeritud tüdruku tervisele on suur.

Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopas. Igal aastal haigestub meil ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist. 85-100% emakakaelavähkidest on põhjustatud papilloomiviiruse (HPV) nakkusest.

Tütarlaste vaktsineerimisega inimese vastu suudaksime 10 000 tütarlapse kohta nende eluea jooksul ära hoida kuni 125 emakakaelavähi ja 32 muud HPVst põhjustatud vähijuhtu. Samuti ennetaksime mitusada emakakaela vähieelset seisundit ning väldiksime kuni 44 HPVst põhjustatud vähisurma, kajastab sotsiaalministeeriumi blogi.

Mis on HPV?

HPV on viiruslik nakkushaigus, mille erinevad tüübid võivad põhjustada healoomulisi ja pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaelavähki. Tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva viirusega, ent tõenäoliselt on ka teisi nakatumise teid. Nakkus on väga sage ja laialt levinud.

Kas HPV vaktsiinid on efektiivsed?

Euroopas on registreeritud kolm HPV-nakkuse ja emakakaela vähi ennetamiseks mõeldud vaktsiini. Vaktsiinid koosnevad viirusetaolistest osakestest, mis kutsuvad esile organismi immuunvastuse, kuid ei suuda tekitada HPV-nakkust.

Vaktsiinide kõrge efektiivsus on uuringutega tõestatud - riikides, kus naiste vaktsineerimisega kaetus on üle 50%, on vähenenud HPV 16 ja 18 tüvedest põhjustatud nakkused vaktsineerimiseelse ja -järgse perioodi vahel 68%.

Millal on õige aeg vaktsineerida?

Kõige efektiivsem on vaktsineerida HPV vastu tütarlapsi enne aktiivse suguelu algust, kuna vaktsiinide efektiivsus juba HPV-ga kokku puutunud naistel on keskmine või isegi madal. Samuti ei ole vaktsiinid tõhusad juba tekkinud HPV-nakkuse raviks.

Millised on HPV-vaktsiinide kõrvaltoimed?

HPV vaktsiinidega on vaktsineeritud umbes 100 miljonit inimest üle maailma ja vaktsiini ohutust on jälgitud üle kümne aasta.

Nii nagu igal ravimil on toime, esineb sellel ka võimalikke kõrvaltoimeid - vaktsineerimisjärgselt võivad esineda paiksed kõrvalnähud, sealhulgas süstekoha valu, punetus ja turse. Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, pea- ning lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (? 38 °C).

Niisugused nähud on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on siiski kerged või mõõdukad ning mööduvad ilma ravita.

Ravimiametile on sellel perioodil laekunud kolm teatist HPV vaktsineerimisest tingitud kõrvaltoime kohta. Ühel juhul kirjeldati kõrvaltoimetena paikseid reaktsioone nagu nahalööve ja sügelus ning süstekoha valu. Teisel juhul märgiti lühiajalist teadvuskadu ning kolmas teatis kirjeldas vaktsineerimisega seotud psühhogeenset reaktsiooni, millega omakorda kaasnes higistamine, hirm, halb enesetunne, iiveldus ja pearinglus. Kõik teadaolevad kõrvaltoimed olid ajutised ning kõik kolm patsienti paranesid.

Loomulikult ei esine kõrvaltoimed kõikidel vaktsineeritutel.

Kas HPV-vaktsiinid on ohutud?

HPV vaktsiinide puhul on kahtlustatud, et need võivad olla seotud mõne raske haiguse tekkega. Võimalike kõrvaltoimete pärast tekkinud poleemika tõttu otsustasid Jaapani ametivõimud 2013. aastal lõpetada HPV vaktsineerimise aktiivse soovitamise. Vaktsineeritute hulk langes seetõttu 70%-lt 1%-le.

Hilisemad põhjalikud uuringud ei ole aga tuvastanud võimalikku seost HPV vaktsineerimise ja kahtlustatud raskete haiguste vahel, mh näiteks Guillain-Barré sündroom, komplekse regionaalse valu sündroom, esimest tüüpi diabeet, posturaalse ortostaatilise trahhükardia sündroom, hulgiskleroos jt.

Euroopa ravimamet on peale läbiviidud uuringuid seisukohal, et HPV vaktsiinid neid haigusi esile ei kutsu. Ameti kinnitusel on HPV vaktsiinid ohutud ning vaktsineerimisest saadav kasu haiguste ärahoidmise näol ületab selgelt vaktsineerimise kõrvaltoimetega seotud riskid.

Äripäev
24. February 2017, 10:56
Vaata EST või RUS arhiivi