Perearst: nohu pole lihtsalt nohu!

Külmetushaiguseid ja nohu puudutavatele küsimustele vastas Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

1. Millal peaks nohu korral arsti poole pöörduma?

Nohu pole lihtsalt „nohu“ vaid praktikas üsna keerukas diagnostiline väljakutse. Tõsiküll, enamus nohusid ongi viiruslikud: algab kratsimistundega ninas, järgneb limajas selge eritis, kaasnevad teised ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused- palavik, väsimus, kurguvalu, kõrvavalu. 3-4 päevaga limajas eritis muutub tihkemaks ja hakkab tasapisi vähenema. Kui nii ei lähe ja tekib „värviline nohu“ arstide keeles neutrofiilne ehk mädane sekreet siis on see märk sellest, et „nohu on löönud koobastesse“ ehk tekkinud mõne nina kõrvalkoopa põletik.

Neid on õnnetuseks 3 mõlemal pool ja võivad olla kõik tabatud. Aga ega see niisama ka ei teki, siin peab olema mingi anatoomiline iseärasus, ninavaheseina kõverus, ninakarbikute suurenemine, nina kõrvalkoopaid ninaõõnega ühendava ava kitsus ja veel mitmed põhjused.

Ninaturset alandavate tilkadega tuleks olla ettevaatlik, siin on oht langeda reklaami ohvriks. Usina tilgutamisega tekib nn tagasilöögi efekt, toime möödub ja nina on rohkem kinni kui varem. „Värviline nohu“, millega kaasneb peavalu, survetunne põskedes või otsmikupiirkonnas oleks põhjus arsti külastuseks.

Põskkoopa põletiku ravisoovitused on üsna vastukäivad ja erinevad uuringud ei näita platseebost suurt erinevust. Tavaliselt oodatakse arstilt antibiootikumi retsepti, aga ka selle toime on küsitav. Korduvad „värvilise nohu“ episoodid on märk sellest, et patsienti peaks konsulteerima asjatundlik kõrva-nina-kurgu (KNK) arst ja ehk vajab patsient täpsustavaid uuringuid: CT, fiiberoptiline rinoskoopia ja kirurgilist ravi.

Sage nohu on allergiline nohu - üldiselt, kui inimene aevastab järjest üle 2 tunni, ka need patsiendid pöörduvad abi saamiseks kas apteeki või arsti vastuvõtule. Harvem esinevad „nohud“ on vinav nohu ja nohu mõne raskema ninaõõnt või ninakõrvalkoopaid täitava haiguse suhtes. Kui tekib hiiliva algusega nohu ja püsib üle 2-3 nädala - ka see on märk arsti külastuseks.

2. Kas kopsupõletikku ja põskkoopapõletikku on võimalik endale ka külmetades saada või tuleb see viiruse tüsistusena?
Haigust tekitab ikka haigustekitaja, pisik- viirus, bakter, algloom. „Külmetamine“ eriti käte-jalgade jahtumine muudab reflektoorselt nina limaskesta turseliseks, tekib eritis. Peaegu alati on ootel armee pisikuid, kes kasutavad juhust ja murravad läbi organismi enda valvearmeest, immuunsüsteemist ja ongi tõbi käes. Oleneb paljudest asjaoludest- kas haigus piirdub nohuga või põletik liigub hingamisteedes alanevalt ja lõppeb kopsude väiksemates sompudes, alveoolides ehk tekib kopsupõletik. Korduvad kopsupõletikud on taas väljakutse arstlikuks mõtlemiseks- otsima peaks mingit esmast anatoomilist muutust või muud haigust, mille kaudseks tunnuseks on kopsupõletik.

3. Mis viirused peale gripi veel talvel ringlevad?
Neid on 5-6 sagedasemat, 50-60 vähem sagedasemat ja paarsada harvemat. A ja B gripp, paragripp, rhino, adeno, respiratoorsüntsiaalne (RS) viirus jt. Viirused levivad piisknakkusena aga ka käte vahendusel.

4. Miks pole hea kohe goldrexi ja muu taolise järgi haarata?
Tegemist on väga mõjusa reklaamiga liitpreparaadiga, mis sisaldab 3-4 erinevat komponenti ja näib, et puruhaige patsient saab hetkega terveks. Need sisaldavad suures koguses paratsetamooli, 1 g. Kui võtta neid mitu korda päevas ja juurde veel teist ja kolmandat reklaamitud ravimit ja lisaks pihutäis paratsetamooli- see võib lõppeda paraja ravimmürgistusega.

5. Millal on vaja palavikku alandada?
Ikka siis kui enesetunne on väga sant, kaasneb tugev südamepekslus, rütmihäire, varaemast on teada palavikukrambid. Palavik on kaitsereaktsioon ja mõistlikum on ehk isegi palavikku kannatada, tõbi möödub ägedamalt 1-2 päevaga kui vindudes mitme nädalaga.

6. Miks peab haigestudes palju vett jooma?
Ikka sellepärast, et palavikuga suureneb veekadu kehast. Limaskestade sekreet muutub tihkemaks, seda on raskem kehast väljutada kas nuusates või köhides. Sitke sekreet on meelispaik pisikutele ja tõbi kestab kauem.

7. Millal on inimene kõige nakkusohtlikum - kas n-ö peiteajal või siis, kui ta ongi haige?
Peiteperioodil inimene üldjuhul nakkav ei ole, pisikud vallutavad parasjagu tema keha ja ühel hetkel lähevad rünnakule. Aga tilkuva ninaga, turtsuv patsient on täiesti nakkusohtlik, nakkusoht teistele on tõve esimestel päevadel. Tavaliselt aga mängitakse kangelast ja püütakse teha nägu töötegemisest, nakatades teisi. Iga mõistlik tööandja peaks olema ühtlasi „nakkuspolitsei“ ja sellised töötajad töökohale lähenedes saatma pikemalt tagasi koju. Omaette teema on ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniga laps lastekollektiivis. Loomulikult ta ei tohi jääda kollektiivi, õnnetuseks kulgevad haigused lastel märksa kiiremini, hommikul veidi uimane põnn võib jääda paari tunniga palavikku, luristada nina ja turtsuda kõik vähegi vastuvõtlikud kaaslased haigeks. Lastel peaks alati mõtlema korduvate ja pikaajaliste nohuepisoodide korral ninaneelumandli suurenemisele, maakeeles adenoid. Paljukardetud põskkoopapõletik 3-4aastastel pole võimalik lihtsalt seetõttu, et need pole veel arenenud piisavalt ruumikateks.

Äripäev
15. February 2017, 14:08
Vaata EST või RUS arhiivi