6 küsimust toitumisarstile laste toidusegude asjus

Kliinikumi lastefondi kampaania "Üleannetus" kogub raha kuni 30 lapse toidusegu ostmiseks. Mis need endast kujutavad ja miks neid vaja on, selgitab arst-kliinilise toitumise konsultant Hanna-Liis Lepp.

1. Mis juhul peamiselt on lastel vaja spetsiaalset ravitoitu, s.t millised on 3-4 enim levinud haigust või seisundit selleks?

Sonditoitmist ravitoiduga või spetsiaalset täisväärtusliku suukaudset meditsiinilist toitelahust võib tavasöögi asemel vaja minna näiteks kaasasündinud ainevahetushaiguste või seedimisprobleemidega lastel kui toitainete omastamine, lõhustamine või töötlemine erineb oluliselt tavasöögist saadavate toitainete osas ja seega peab energia ja toitainete vajadused katma erilise koostisega toitelahustega. Tavavajadustega sarnase toitainelise koostisega ravitoitu võib aga olla vaja näiteks raskete kombineeritud allergiate puhul ning sellisel juhul on ravitoidus toitained küll samas vahekorras aga valgud kui allergeenid juba lõhustatud kujul. Kõige sagedasem on aga ravitoidu vajadus lisaks tavasöögile just söömismahtude vähenemise või suurenenud toitainete- või energiavajaduse puhul, mil laps ei saa või ei jõua vajadustele vastavas koguses toitu piisavas mahus süüa ning ta peab saama väga täisväärtusliku toitu, mis on üheltpoolt väikese mahuga ja teiselt poolt suure energia- ja toitainetesisaldusega.

2. Kui tihti selgub ravitoidu vajadus kohe sündides ja kui tihti juhtub, et alles aastaid pärast sündi tekib mingist haigusest pidev ravitoidu vajadus?

Nagu öeldud, on kõige sagedasem ravitoiduvajadus seotud mingi kaasuva haiguse, planeeritava operatsiooni, trauma või muu terviseprobleemiga, mis ilmneb enamasti peale sündi. Kaasassündinud arenguhäired, mille puhul laps vajab ravitoitu, ilmnevad enamasti kohe, ainevahetushaigused ja allergiad võivad avalduda aga nii koheselt sündimise järgselt kui hilisemas imiku- või väikelapseeas. Kuna haruldaste haiguste diagnoosimine on raske siis võib ka eritoitesegu vajadus ilmneda alles isegi täiskasvanueas.

3. Kas selline ravitoidu vajadus on reeglina eluaegne?

Sondi- ja ravitoitmise vajadus täisväärtuslike ja energiarikaste toitelahustega võib ette tulla igas vanuses, see võib olla eluaegne aga võib piirduda ka paari päeva, nädala või kuuga. Enamasti pole tegu eluaegse vajadusega, kuid on ka neid patsiente, kes tänase hinnangu koheselt jäävadki alatiseks sellise söömise või toitmise juurde. Kuna aga teadus ja meditsiin arenevad iga päevaga siis võib ka esialgselt eluaegseks sondi- või ravitoitmist vajavaks patsiendiks hinnatud laps saada kunagi kas spetsiaalse operatsiooni, seedetrakti kohandamise või muude võimaluste arenedes teistsuguse söömise või söötmise juurde tagasi pöörduda.

4. Kui hea valik ravitoite Eestis saadaval on, arvestamata hinda või kättesaadavust?

Arvestades meie üliväikest turgu, ei saa me oma ravitoitude valiku üle nuriseda. Ka haruldaste haiguste ja vajaduste puhul on tooteesindajad alati valmis aitama, enamasti on küsimus ikkagi hinnas, mis oluliselt piirab valikuid. Koostöös on siiski leitud lahendus ka individuaalsetele vajadustele kohaste toitude tellimiseks just konkreetsele patsiendile. Pikka aega olid probleemiks pigem tarvikute valik ja seda just lähtuvalt kõrgest hinnast. Kuna pikaaegselt sonditoitmist vajavatel patsientidel on tarvikute valik oluline elukvaliteeti mõjutav tegur. Kui kasutada toitmissondi tavatoiduga ja mitte spetsiaalse ravitoiduga toitmiseks, peab panema väga jämeda toru naha ja mao või nina ja mao vahele – see on nii hoolduse kui mugavuse poolest ebameeldiv. Kui on võimalik osta spetsiaalseid toitelahuseid siis saab kasutada hoopis peenemaid toitmistorusid, mis on ka kosmeetiliselt ja hooldamise mõttes mugavamad ja paremad.

5. Millist tüüpi ravitoitu lapsed enim vajavad ja kas selle osas on haigekassa soodustus olemas?

Ravitoitude lahustele on haigekassa soodustus olemas ainult väga piiratud juhtudel. Eritoitesegud on kompenseeritud täielikult ainult sünnist kuni 1a saamiseni ainult alatoitunud lastel ja ainult neil, kellel juba on toitestoom e toitmiseks kirurgiliselt rajatud toru naha ja mao või naha ja  peensoole vahel. Need kellel on vaja alla 1 kuu toitmist pole aga sellise stoomi rajamine näidustatud- neil saaks kasutada ka nina kaudu makku või peensoolde pandud toruga toitmist. Samuti oleks võimalik kasutada eritoitesegusid suu kaudu kui selleks vajadus on.

Allergikutele on raske allergia ja alatoitumuse puhul eritoidud kompenseeritud ainult kuni 1a saamiseni.

Tõhusamad täisväärtuslikud ravitoidud on kompenseeritud ka enneaegsetele kuni 6 kuuseks saamiseni, teistele alatoitumuses ilma toitestoomita lastel ning ka enneaegsetel lastel peale pooleaastaseks saamist soodustusi pole.

Kaasasündinud ainevahetushaigustest on kompenseeritud pikaahelaga rasvhapete oksüdatsioonihäire puhul vajalik toitesegu ning fenüülketonuuria e aminohapete ainevahetuse häirega vajalik toitesegu ja toidupulber. Seda ka lausa täiskasvanutele.

Kõikidele teistele imendumishäirete või söömise/toitmise või toitumuse probleemidega patsientidele ühtegi soodustust täna ka toitelahuste osas pole. Erinevates riikides on aga kompensatsioonimehhanismid erinevad- enamus arenenud riikides on tarvikutele mingigi kompensatsioon. Mõnes riigis rahastatakse nii suukaudseid lahuseid kui sondi pandavaid toite kõigile vajajatele ning on olemas ka osaline kompensatsioon erinevate ainevahetushaiguste tõttu eritoitu vajavatele suukaudsetele toiduainetel, mis sageli on tavatoidust oluliselt kallimad (näit tsöliaakiaga patsientidele on olemas osaline gluteenivabade toodete kompensatsioon jne).

6. Kui suure osa rahalises mõttes moodustavad abivahendid, millega ravitoitu manustatakse (sondid jm vahendid)?

Kui on võimalik suukaudne ravitoidu manustamine siis lisavahenditele kulu pole. Enamasti eeldab aga ravitoitmine mingi nö ebaloomuliku tee olemasolu. Sellisel juhul on kulu tarvikutele päris suur – kõik sõltub, millisest kvaliteedist ja tarvikutest räägime. Tarvikute (toitmissondid, pumbad, loputusvahendid, sidumismaterjal, süstlad) osas pole neile patsientidele täna üldse mingisugust kompensatsiooni. .Väga peenikesed torud umbuvad sagedamini aga on seeeest oluliselt paremini talutavad – seega nõuab mugavus sagedasemat vahetamist, mis on jällegi kallim.

Olemas on väga erineva kvaliteediga toitestoome ja ka näiteks hoopis nahapinnaga kohakuti olevaid stoome, mis on kosmeetiliselt väga kenad aga Eestis vist polegi selliseid patsiente, kellele oleks nahapinna e nööp gastrostoome pandud, kuna puuduvad ka vahetuskomplektid. Soolde toitmine nõuab aga alati väiksemat toru ja üldse toitepumbaga toitmist. Olemas on aga ka näiteks kaasaskantavaid pumpasid, mis töötavad akult ja on kerged ning mille abil saab laps elada oluliselt täisväärtuslikumat elu. Nii tarvikud kui pump on ka kallid - siin on seni saadud hakkama kas firmade või kohaliku omavalitsuse toel, kes osaliselt on võtnud abivahendite kompenseerimise enda kanda. Kindlasti ei ole aga need võimalused kättesaadavad enamusele vajajatest ning iga üksikjuhu organiseerimine võtab omajagu aega ja energiat.

Äripäev
10. February 2017, 20:08
Vaata EST või RUS arhiivi