Salakaval lennutromboos

Lennureisile minnes kardavad inimesed tavaliselt seda, et lennukiga võib õnnetus juhtuda, kuid paljud ei tea, et oht elule ja tervisele võib lennukisõidu tagajärgel tekkida inimese enda organismis.

Mis on lennutromboos?

Lennutromboos on seisund, mille kohta peaks teadma iga praegune ning tulevane lennureisija. 1954. aastal kirjeldas USA kirurg John Homans esmakordselt seost pikaajalise liikumatu asendi (lennusõit ja autosõit) ning venoosse tromboosi vahel. Tromboosi tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid üheks tromboosi põhjustajaks loetakse ka pikamaareise. Praeguseks on teada, et veenitromboos ei ole pelgalt lennukis turistiklassi probleem, vaid ohustab kõiki pikamaareisijaid, kirjutab sinuode.ee.

Kas lennutromboos erineb tavalisest tromboosist?

Tromboos on seisund, kus veri hüübib veresoonkonna sees ning reisimisega seonduv tromboos ei erine kuidagi n-ö tavatromboosist. Lihtsalt teatud riskidega reisija on tromboosist rohkem ohustatud. Tromboos tekib siis, kui verehüüve ehk tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult. Kui verehüüve tekib arteris, siis on tegemist arteriaalse tromboosiga. Kui verehüüve tekib veenis, siis on tegemist venoosse tromboosiga.

Miks lennutromboos tekib?

Põhjuseid, miks võib tekkida tromboos pikamaareisijatel, on palju. Riskid jaotatakse reisijga seonduvateks ja reisimisega seonduvateks.

Reisimisega seonduvateks riskideks on:

  • Pikaajaline istuv asend, kus istmeserv surub kokku põlveõndla veenid.
  • Lennukis on lisariskiks madal salongi rõhk, mis sarnaneb kõrgmäestiku tingimustele ja see soodustab organismis verehüüvete teket.
  • Reisi pikkus alates kaheksast tunnist.
  • Mitu järjestikust reisi, kus kahe reisi vahe on alla 2 tunni.
  • Nädala jooksul iga päev lend.

Reisijaga seonduvateks riskideks on:

  • Istekoht akna all.
  • Vähene vedeliku tarvitamine.
  • Rohke alkoholi tarvitamine.
  • Vähene liikumine lennureisi ajal.
  • Unerohtude tarvitamine.

Millised on lennutromboosi sümptomid, tüsistused ja ravi?

  • Süvaveenitromboosi tunnusteks on sääre või reie turse, erineva tugevusega valu, väsimine, krambitunne. Lisaks sellele võib osa trombist veenis lahti tulla ning kanduda verevooluga läbi südame kopsuarterisse, mille tagajärjeks on kopsuarteri trombemboolia. Kopsuarteri trombemboolia tunnusteks on rindkerevalu, kiire pulss, õhupuudus, väsimus, veriköha. See seisund on inimesele eluohtlik.
  • Tromboosi tüsistusteks võib olla süvaveenitromboosi puhul posttrombootiline sündroom. See on seisund, kus alajaäse, milles on olnud tromboos, võib muutuda lillakas-siniseks, kuna verevarustus seal on häiritud. Sellele jalale tekivad kiiremini haavandid, mille ravimine on tihti komplitseeritud. Võimalik on edaspidine invaliidistumine.
  • Raviks kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid. Ravi on pikk, vähemalt 3–6 kuud.
  • Kui inimesel on olnud kunagi tromboos, siis jääb alati võimalus korduvaks haiguse episoodiks.

Kuidas ja kas on võimalik lennutromboosi vältida?

  • Lennutromboosi vältimise juures on kõige olulisemateks teguriteks inimeste teavitamine ning individuaalse riski hindamine. Samuti soovitatakse mehhaanilise profülaktikana kasutada gradueeritud kompressioonsukki. Kõrge riskiga reisijatele soovitatakse teha verd vedeldavat ravi.
  • Samuti tuleks pikal lennureisil lennutromboosi vältimiseks vahekäigus aeg-ajalt ringi liikuda ning kergemaid kehalisi harjutusi teha.
  • Kindlasti ei ole mõtet lennutromboosi profülaktikas kasutada laialt levinud aspiriini, kuna see ei toimi venoosses süsteemis ega kaitse veenitromboosi puhul.

Täpsemat infot saate vaadata veebileheküljelt www.tromboos.ee

Äripäev
27. January 2017, 13:34
Vaata EST või RUS arhiivi