5 küsimust geenide ja unerütmi kohta

Uni on siiani üks teaduse suurimaid müsteeriume, mille täpset funktsiooni ei teata. Levinumate teooriate kohaselt on und vaja keha paranemiseks, immuun- ja endokriinsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, reaktiivsete hapnikuosakeste eemaldamiseks kehast, energia taastamiseks, mälu korrastamiseks.

Suure tõenäosusega olete kogenud, et pärast magamata ööd ununevad asjad kergemini ja mõte on hajevil, te ei suuda keskenduda. Samuti võib olla ette tulnud olukordi, kus pärast pikemat liiga vähese unega perioodi jääte kergemini haigeks. Kindlasti teate inimesi, kes juba hommikul vara on tegusad ja teisi, kes magaks võimalusel lõunani ja suudavad olla hilistel õhtutundidel aktiivsed. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas uni võib inimest ja tema produktiivsust ja isegi tervist mõjutada. 

Mis on uni ja milleks peab inimene magama?  

Kõige üldisemalt võib und nimetada meie inaktiivseks perioodiks. On küll näidatud, et paljud une omadused, nagu une alguse aeg, une sügavus ja une kestvus, on rangelt reguleeritud, samas ei tunta selle kõige taga olevaid mehhanisme. Arvatakse, et une eest vastutavad geneetilised mehhanismid, mis on sarnased väga erinevatel mitmerakulistel organismidel alates putukatest lõpetades imetajatega. Levinumate teooriate kohaselt on und vaja keha paranemiseks, immuun- ja endokriinsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, reaktiivsete hapnikuosakeste eemaldamiseks kehast, energia taastamiseks, mälu korrastamiseks. Need kõik on aga faktorid, mis meid igapäevaselt mõjutavad ja see omakorda näitab, et uni on meie elus väga olulisel kohal.

Kuidas und reguleeritakse ja milleks see nii oluline on?

Praeguseks on tuvastatud kaks süsteemi, mis und kontrollivad. Une aja määrab 24-tunnise rütmiga tsirkadiaanne süsteem, mille olulisemateks signaalideks on valgus ja toitumine. Suurem mõistatus on, kuidas meie keha teab, kui palju me magama peame - seda reguleerib tõenäoliselt une homeostaasi süsteem. Selleks, et kehavälised (lisaks valgusele ja toidule võivad meie und mõjutada veel näiteks lõhnad, helid, temperatuur, füüsiline koormus, ravimid) ja -sisesed (näiteks veresuhkru tase, une-ärkveloleku rütm, liigutused, temperatuuriga kohanemine, erksus, hormoonide tootmine) signaalid oleksid kooskõlas ja organism saaks optimaalselt funktsioneerida, on vaja kulutada lisaenergiat. Keskkonnast tulenevad signaalid annavad tõuke muutusteks ja need viiakse kooskõlla kehasiseste signaalidega. Pidevalt pealesurutud muutused (vahetustega töö, unepuudus, ebatavaline söömisrütm; tänapäeval on häirivaks teguriks ka kunstvalgus - ekraanid, tänavavalgustus jt) koormavad keha ja sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed, mis väljenduvad näiteks füüsilise ja vaimse töö efektiivsuse langusena, tervisehädadena, kaalutõusuna. Samas võib asja vaadelda ka vastupidi - näiteks vahetustega töö või reisimise puhul on oluline treenida ja süüa kindlatel kellaaegadel, et säiliks inimese sisemine rütm ja muutused ei koormaks keha.

Miks ikkagi inimesed tahavad erinevatel aegadel magada?

Üks oluline unerütmiga seotud tunnus on kronotüüp, mis väljendab, kas me oleme aktiivsemad pigem hommikul või õhtul, mis enamasti peegeldub ka meie ärkamise ja magamamineku ajas. Kronotüübi järgi jagatakse meid tavaliselt kolme gruppi, oleme kas hommikused ("lõokesed"), vahepealsed või õhtused ("öökullid") inimesed. Lisaks une ja ärkveloleku ajale on igale kronotüüpidele omane ka teistest erinev ajastus melatoniini (unisust põhjustav hormoon, tase tõuseb enne uinumist) ja kortisooli (stressihormoon, tase tõuseb enne ärkamist) taseme muutustes. See omakorda peegeldab, et hommikuinimestel on tsirkadiaansed rütmid nihkes võrreldes õhtuinimestega.

Kuidas mõjutab kronotüüp meie igapäevaelu?

Lisaks erinevale uneaja eelistusele on näidatud, et kronotüübist sõltub meie taastumisvõime magamata ööst või pikemast unedefitsiidiga perioodist. Näiteks "lõokestel" on pärast magamata ööd tunduvalt raskem keskenduda kui "öökullidel". Samas "öökullidel" on suurem risk hilinenud une sündroomiks. Kronotüübist sõltub, millal on inimese sportlik võimekus päevajooksul kõige parem ja kronotüübist võib sõltuda inimese toitumismuster, emotsionaalsus ja vaimne võimekus.

Kuidas ma saan teada, kas minu sisemine ja tegelik kell on tasakaalus?

Kõigepealt lühike selgitus. Sisemise kella all on mõeldud meie bioloogilist kella, mis tuleneb meie sisemistest signaalidest, mida omakorda määravad suuresti meie geenid. Tegeliku kella all on mõeldud meie reaalset rütmi, mis on tekkinud peamiselt sotsiaalsest survest lähtuvalt. Tegeliku kella hindamiseks on vaja järgi mõelda, milline on tavaliselt meie päevakava. Sisemise kella hindamine on mõnevõrra keerulisem. Üks kiiremaid võimalusi oma kronotüübi hindamiseks on ära täita näiteks Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik. Samas on see subjektiivne ja mõjutatud meile pealesurutud rütmist ja võib kohati peegeldada hoopis tegelikku kella. Variant on ka proovida erinevaid ärkamise ja magamamineku aegasid teatud perioodi jooksul ja siis võrrelda, millisel juhul tunneme me ennast kõige paremini. Selline katsetamine oleks aga pikaajaline ega ole meie sotsiaalsete kohustuste tõttu alati võimalik.

Äripäev
19. January 2017, 06:21
Vaata EST või RUS arhiivi