Rudolf Valenta ja tema kolleegid Viini Meditsiiniülikoolist uurisidki rinoviirust. Reeglina ründab meie immuunsüsteem haigestumise korral haiguse keskosa, mis ei ole aga haigustega võitlemiseks kõige efektiivsem moodus.

Palju otstarbekam oleks rünnata viiruse kesta, mille abil haigustekitaja suu, kõri, nina ja kõhu limaskestadele kinnitub, kinnitas Valenta. See on ka mehhanism, mida uus vaktsiin haiguse ärahoidmiseks kasutab.

"Me kinnitasime kindlad rinoviiruse kesta tükid transpordivalgu külge. Antikehade toime muutmine on väga vana põhimõte," ütles Valenta. Sellise antikehade toime korral on ka viiruste mõju ravitoimele oluliselt väiksema mõjuga kui siis, kui antikehad viiruse keha spetsiifilisi piirkondi "sihtima" peab – erineva ülesehitusega rinoviiruste väliskest on enamusel neist piisavalt sarnased.

Valenta sõnul võib vaktsiin patsientidele manustamiseks valmis olla juba kuue kuni kaheksa aasta pärast. "Juba esimese viiruse kestaga varustatud valgu tootmisel saavutasime väga hea haigustpärssiva toime. Korraliku rahastamise korral on reaalsete patsientide vaktsineerimine kuue kuni kaheksa aasta kaugusel," ütles professor.