Gripisurmasid võib olla teadaolevast rohkem

Üldjuhul surevad gripi tõttu raskete krooniliste haigustega inimesed ja on arsti otsustada, kas surmapõhjuseks oli gripp.

Seega panevad osad arstid surma põhjuseks inimese põhihaiguse ja gripp ei ole statistikas surma põhjustaja, ehkki just see viis patsiendi seisundisse, kus ta andis alla põhihaigusele.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova kinnitusel ägenevad gripi tõttu kroonilised haigused, seega pannakse tihti surmadiagnoos põhihaigestumise järgi.  "Meile edastatakse andmed, kui seos gripi ja surma vahel on ilmne," lisas ta.  Ta avaldas arvamust, et enam-vähem gripist tingitud surmajuhtude arv vastab tegelikkusele, missiis, et andmete edastamine on haiglatele vabatahtlik ja seetõttu terviseametil puudub täielik ülevaade Eesti rasketest gripijuhtumitest. "Pandeemia ajal, mil andmete edastamine oli kohustuslik, suri 21 inimest," võrdles Sadikova.

Selle nädalal gripiinfost, millest saime muuhulgas teada, et gripp on kustutanud ka 7-kuuse imiku eluküünla, ei sisaldunud Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla info, mis mõlemad on väga suured haiglad.

Nendest haiglatest öeldi, et järgmise nädalal pressiteates on nende info juba sees. 

Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Aino Rõõm märkis, et nende haigla andmed sisaldavad just keerulisemaid juhtumeid ja selleks ajaks, kui terviseamet uusi küsis, ei olnud midagi keerulist veel juhtunud. 

Ka näiteks Rakvere haigla pole siiani gripiinfot edastanud, ja seda põhjusel, et EMOsse pöördunud gripihaigetest pole keegi haiglaravi vajanud.

Äripäev
13. January 2017, 11:15
Vaata EST või RUS arhiivi