Gripp möllab taas

Käes on gripihooaja kõrghetked, kuid endiselt on lõviosa Eesti elanikest gripi vastu kaitsetud. Raskeid gripitüsistusi ja surmajuhtumeid lisandub iga nädalaga.

Eestis on elanikkonnast gripi vastu vaktsineeritud 0,7% inimestest, millega olema Euroopa tagaotsas. Koos meedikutega on vaktsineerituid 1,1% inimestest, räägiti novembris terviseameti korraldatud gripifoorumil. Lastest, kes on üks gripi riskigruppe, on vaktsineeritud 0,7% (vanus 5-14 eluaastat), tööealistest 1,2% (15-64 eluaastat).

Hea uudis on aga see, et inimesed on hakanud vaktsineerimisse tõsisemalt suhtuma. Juba mullusel hooajal oli esimest korda vaktsineeritud 20 000 inimest (doose oli siis Eestis saadaval 33 000), ja vaktsiin sai isegi otsa. Seekordse hooaja eel oli ravimiameti ja tarnijate koostöös toodud Eestisse 48 000 doosi ja see oli novembri lõpus juba otsa saamas.

Terviseameti gripikeskuse juht Olga Sadikova rääkis, et üldiselt võib öelda, et tänavuse hooaja domineeriv viirus on H3N2. Siiski on siin tavaliselt ringluses mitu gripiviirust, isegi kuni kolm viirust korraga.
Iga hooaeg on tema sõnul unikaalne, sest järgmisel aastal domineerib jälle H1N1. "Ollakse arvamusel, et H3N2st on enim ohustatud vanemad inimesed, samas H1N1st on enim ohustatud lapsed ja noored," rääkis Sadikova.
Mure on tema sõnul selles, et paljud põevad viirust nii kergelt, et käivad edasi tööl ja koolis, ja levitavad viirust nõrgematele.

Lapsed varisevad kõigepealt

Vaadates vanuserühmasid, siis olenemata domineerivast viirusest alati enim haigestuvad lapsed, koguni mitu korda rohkem kui tööealised. "Kõige väiksem on haigestumus alati vanemaealiste seas, nii on see alati," rääkis Sadikova. Sarnast dünaamikat näeb juba aastaid hospitaliseerimise osas. Alati laste haiglasse sattumise arv on hooaja esimesel poolel väga kõrge. Olukord muutub teises pooles, kui laste osatähtsus kahaneb, kuid drastiliselt kasvab see eakamate seas. Gripihooaeg kestab tavaliselt 3-4 kuud. "Lõppenud hooajal 60% vanemaealistest hospitaliseeriti just viimasel gripikuul," rõhutas Sadikova. Üks põhjus on selles, et haiged lapselapsed jäetakse vanavanemate hoole, kes siis ise haigusele alla vannuvad.

Teatud haigused kisuvad gripi karmimaks

Raskete gripijuhtumite riskifaktorite esikohal on alati kardiovaskulaarsed haigused, aga ka näiteks ülekaalulisus, diabeet. Raskendav asjaolu on ka see, kui haige on enne olnud kodus kõrges palavikus keskmiselt 9 päeva (27% haigetest oli mullusel hooajal nii), antiviraalset ravi saadakse alles haiglas, aga siis ei pruugi sellel enam soovitud mõju olla. Intensiivravis viibisid gripihaiged eelmisel hooajal keskmiselt 18 päeva, üks haige viibis seal 50 päeva ja ikkagi suri. " Me ei tea, miks inimesed istuvad kõrge palavikuga nii kaua kodus, kas nad ei saa arsti jutule või mis põhjus on," jätkas Sadikova. Teada on ka see, et ükski surnud inimesest ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Sadikova kordas, et vaktsineerimise tase Eestis on kriitiline, vanemaealiste seas vaktsineerimine pisut üle 1%. Viie aasta jooksul vajas gripi tõttu Eestis 431 intensiivravi, 105 inimest on surnud grippi. "Igal hooajal sureb paarkümmend inimest grippi, see on meie statistika," nentis ta.

Rasked juhtumid lähevad kalliks maksma

LTKH nakkusarst, infektsioonikontrolli osakonna juht Pille Märtin tõi välja suure haiglaravi maksumuse gripihaige puhul, võttes aluseks 2015/16 hooaja. "Toon välja ühe patsiendijuhtumi. 67aastane naine, haigestus veebruari alguses, köha, palavik, verekiud rögas," jätkas ta. Kiirabi kutsus naine viie päeva pärast. Lisaks olid tal II tüüpi diabeet, kodade virvendusarütmia, kilpnäärme ületalitlus, ülekaal. EMOs ei jõua hingata, süda lööb kiirelt, vererõhk on kõrgenenud, hapnikusisaldus veres väike, eluohtlik seisund. "Naine suunati intensiivravi osakonda. Veel kuu varem tema kopsupilt oli puhas, kuid uue pildi peal hingamispinda sisuliselt alles ei ole," jätkas Märtin. Radioloogid arvasid, et tegemist on kahepoolse kopsupõletikuga. Viiruste analüüs näitas A-tüüpi grippi. Peagi oli patsient kopsude kunstlikul ventilatsioonil, toru viidi hingamisteedesse. "13. veebruaril on näha, et ka masin ei aita eriti, kaasneb ulatuslik kopsukoe kahjustus, inimene on ebastabiilne," kirjeldas Märtin. Patsiendil kujunes välja neerupuudulikkus, alustati püsidialüüsiga. "Kohe alustati ka gripiraviga, kuid see ei ole siiski enam efektiivne. Lisasime antibiootikumravi. Kahjuks päev hiljem see patsient suri," lausus arst. Haigusjuhu maksumus oli u 4500 eurot kolme päeva eest haiglas. Tegu oli Märtini sõnul riskigrupi patsiendiga, kes oli gripi vastu vaktsineerimata. "Võttes meie maja kõik taolised patsiendid kokku, neid oli hooajal kaheksa, kellest üks patsient oli haiglas kolm kuud ja üks vaid kaks päeva (suri), siis kalleim maksumus oli 91 000 eurot. Keskmiselt üks ravijuhtum maksab 26 000 eurot," lisas nakkusarst.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas