Kolm märksõna, mis hoiavad hambad korras

Hammaste eest hoolitsemisel on olulisimad märksõnad õige tehnika, head vahendid ja järjepidevus.

Igapäevane hoolikas suuhügieen hoiab ära igeme- ja hambaprobleemid, säästab hambaarsti visiidist ning võimaldab nautida täisväärtuslikku elu.

Kuigi üldlevinud on teadmine, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, ei toimi nõnda paraku kõik inimesed. Puudulik suuhügieen võib peale hammaste kahjustada ka ümbritsevaid kudesid ja üldist tervist. Kahjustuste tagajärjed võivad varieeruda mõnest august ja igemepõletikust kuni hammaste täieliku väljalangemiseni. Kuidas hoolitseda hammaste eest nii, et need püsiksid terved?

Alusta sobivast hambaharja valikust
Hambaharjad jaotatakse vastavalt harjase tugevusele pehmeteks, poolpehmeteks ja kõvadeks. Hambahari võiks olla pehme ning lühikese peaga – kuni 3,5 cm. Harjapea pikkus mängib rolli raskesti ligipääsetavate kohtade, nt purihammaste tagakülgede puhastamisel. Liiga kõvad harjased võivad kahjustada igemeid ning viia hambakaela paljastumise ja tundlikkushäireteni. Hambaharja tuleks vahetada 2-3 kuu järel, sest harjale kogunevad bakterid ja harjased kuluvad.

Oluline on tehnika
Hambapastast olulisem on õige pesemistehnika ning põhimõte, et pesemise järel tuleks hambapasta suust välja sülitada, kuid mitte suud loputada. Nii jätkub pastas oleva fluoriidi kasulik toime.

Hoia hambaharja 45kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu, et harjased jõuaksid ka igemetaskuni. Tee lühikesi vibreerivaid liigutusi paaril hambal korraga. Hoia harja käes justkui pliiatsit, kuna nii ei avalda hari igemele liigset survet. Pese hambaid 2-5 minutit. Pese hambaid alati samas järjekorras, nii ei jää mõni koht juhtumisi vahele, näiteks esmalt pese alalõua hammaste sise-, siis välispinnad ja hambapealsed, seejärel liigu üles ja lõpuks pese keel.

Hambaid pestakse enne sööki või 30 minutit pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks. Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm. Just happerünnaku tõttu on oluline vältida sagedast näksimist ning eelistada gaseeritud ja magustatud jookidele puhast vett.

Ainult harjamisest ei piisa
Sama tähtis, kui hambaid pesta, on nende harjamise järel puhastada ka hambavahesid, sest ainult nii saab korralikult kätte hambaserva alla kogunenud katu. Hambahari ei pääse hambavahedesse, kuhu kogunevad toidujäänused ja bakterid. Hambavahede puhastamiseks saab kasutada hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke. Suuhügieeni tõhususe kontrollimiseks on olemas ka kattu värvivad imemistabletid, mis näitavad ära raskemini puhastatavad kohad suus.

Hambaniidid abiks
Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Vahatatud niitidele on vahel lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Hambalint on niidist laiem ning sobib suurema hambapinnaga inimestele.
Hambavahesid puhastades on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et puhastada iga vahet puhta niidiga. Hambaniit tuleb viia kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis paneb igeme veritsema. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde.

Hambavaheharjad veel tõhusamad
Hambavaheharjad puhastavad katu niidist tõhusamalt. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele vastava suurusega hari. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liiga suur see-eest jällegi kahjustab igemeid. Hambavaheharja võiks kasutada vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki.
Lükka hari kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt üles, ülemiste puhul ülalt alla. Liiguta harja õrnalt edasi-tagasi. Kasutamise järel kuivata hari.
Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10-15 päeva või kuni selle harjased on kulunud.

Suuvesi pärast einet
Suuvett on soovitatav kasutada pärast einet halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks. Suuvett ei tohiks kasutada kohe pärast hammastepesu. Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid. Suuvett kuristatakse suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse see välja ning suud ei loputata enam puhta veega.

Äripäev
03. January 2017, 14:40
Vaata EST või RUS arhiivi