Vanemad võiksid teadlikud olla lapse passiivsest suitsetamisest

Üheks tõsiseks ohuks laste tervisele on passiivne suitsetamine.

Lapsed on ühiskonna kõige haavatavam grupp, kuna nende organism on arenemisjärgus ja nad ei oska ennast piisavalt ohtude eest kaitsta. Tubakasuits võib mõjutada kõrval seisvat mittesuitsetajat isegi rohkem kui suitsetajat ennast, sest suitsetaja enda kopsud on tubakasuitsu tõttu juba ärritusseisundis ja ei luba ülejäänud sigaretikeemial nii kergelt imenduda. Lisaks takistab ka filter suitsetajal teiste kahjulike ainete sattumist organismi, mittesuitsetajal selline kaitse aga puudub.

Kui oled suitsetaja, võid saada kasulikke nõuandeid loobumisest siit.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puutuvad kogu maailmas tubakasuitsuga kokku vähemalt pooled ehk ligikaudu 700 miljonit last, kellest enamus on tubakasuitsule eksponeeritud kodus. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt viibis 2014. aastal viiendik täiskasvanutest kodus tubakasuitsuses keskkonnas, millest tulenevalt viibivad sageli ka Eesti lapsed tubakasuitsust saastunud keskkonnas.

Passiivne suitsetamine otseselt ja kaudselt
Sigaretist 15% satub peavoona suitsetaja kopsu, ülejäänud 85% lendub sigaretiotsast kõrvalvoona keskkonda. See kõrvalvoo suits on passiivse suitsetaja jaoks suurimaks probleemiks. Laste tervisele avaldab mõju nii otsene kui ka kaudne passiivne suitsetamine. Otseselt, kui mittesuitsetaja hingab sisse suitsetaja väljahingatud tubakasuitsu. Kaudselt, kui tubakasuitsus sisalduvad vähkitekitavad ühendid, vingugaas, radioaktiivsed ained, pestitsiidid, happed, raskemetallid ja teised tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained ladestuvad pindadele või tolmuosadele ja eralduvad sealt õhku. Kaudne passiivne suitsetamine võib edasi kesta veel mitmeid kuid pärast suitsetamist. Lisaks tekivad uued saasteained, kui pindadele ladestunud ained omakorda reageerivad muude keskkonnas leiduvate ühenditega. Imikud võivad saada pindadele ladestunud kahjulikke aineid ka läbi seedesüsteemi rohkem kui vanemad lapsed või täiskasvanud, kuna need kanduvad nende organismi esemete kaudu, mida neile meeldib suhu panna.

Mittesuitsetajad teadlikumad kui suitsetajad
Selle aasta alguses viidi kuni 18aastaste laste vanemate seas läbi uuring selgitamaks lapsevanemate teadlikkust passiivse suitsetamise mõjust laste tervisele, küsimustikule vastas 450 inimest. Vastajatest 96,7% teadis, et inimene, kes hingab sisse teise inimese tubakasuitsu, on passiivne suitsetaja. Lapsevanemad olid suhteliselt teadlikud ka kaudsest passiivsest suitsetamisest - 78,9% teadis, et inimene, kes on ruumis, kus on hiljuti suitsetatud, on passiivne suitsetaja.

Käesolevas uuringus vastas vaid veerand suitsetajatest, et nende laps on passiivne suitsetaja, mil üle pooled suitsetajad uskusid, et nende laps seda ei ole. See tulemus näitab, et lapsevanemad tõenäoliselt ei suitseta lapse juuresolekul ja usuvad, et lapse tervis pole ohustatud. Puudulikud on suitsetajate teadmised kaudsest passiivsest suitsetamisest. Samas kolmveerand mittesuitsetajatest teadis, et nende laps ei ole kindlasti passiivne suitsetaja ning osad lapsevanemad, kes ise ei suitseta, teavad, et nende laps on passiivne suitsetaja. Uurimuses ei küsitud teiste pereliikmete suitsetamise kohta, seega võib oletada, et ehk mõni pereliige suitsetab, mistõttu mittesuitsetaja arvab, et tema laps on passiivne suitsetaja.

Lapsevanematelt küsiti ka, milliseid haigusseisundeid võib põhjustada passiivne suitsetamine. Paljude haigusseisundite puhul on üle pooled vastajatest kas vastanud valesti või valinud vastusevariandi "ei oska öelda", näiteks enamasti ei teata, kas passiivne suitsetamine võib põhjustada nahahaigusi, luuhõrenemist, kõrvainfektsioone, lihaskrampe ning südamepuudulikkust. Vastavalt 98% ja 97,1% vastajatest teadis, et laste passiivse suitsetamisega on seotud kopsuhaigused ja astma. Suur osakaal (77,1%) teadis ka seda, et passiivse suitsetamisega võib lastel tekkida pidev nohu ja ninakinnisus. Vaid pooled lapsevanematest teadsid, et passiivne suitsetamine ei põhjusta Downi sündroomi.

Paljude väidete puhul olid mittesuitsetajad teadlikumad kui suitsetajad. Mittesuitsetajad teavad suitsetamise ohtudest ja arvatavasti ei taha sellega ennast siduda, kuna just nende teadlikkus on olnud põhjuseks, miks nad ei suitseta.

Eestis on meedia kaudu edasi antud palju informatsiooni passiivse suitsetamise kohta, mis on olnud tulemuslik ja teadlikkus on paranenud. Kindlasti tuleb passiivse suitsetamise alast teavitustööd jätkata ja keskenduda edaspidi veelgi enam nendele allikatele, mis on inimestele kõige paremini kättesaadavad.  Uuringust selgus, et lapsevanemad saavad kõige rohkem informatsiooni passiivse suitsetamise kohta meediast ja sotsiaalmeediast. Lisaks tuleks teavitustööd tõhustada eelkõige spetsiifilisemate terviseprobleemide osas, mida passiivne suitsetamine võib põhjustada. Selles osas esines suuri puudujääke ja lapsevanemad võivad alahinnata passiivsest suitsetamisest tulenevaid kahjusid.

Artikkel tugineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl "Lapsevanemate teadlikkus passiivse suitsetamise mõjust laste tervisele", juhendajad Kristi Vahur ja Karin Streimann.

Äripäev
22. December 2016, 09:51
Vaata EST või RUS arhiivi