Padjaga tööle kutsuv arst sai aasta meditsiinimõjutajaks

Padjaga tööle aktsiooni juht Kuido Nõmm.
Padjaga tööle aktsiooni juht Kuido Nõmm.Foto: ÄP: Raul Mee
Kliinikumi EMO juht Kuido Nõmm kutsus mai viimaseks päevaks kolleege padjaga tööle tulema ja avaldama sellega protesti poliitikute vastu, kes nende tööd ja öövalveid tühiasjaks pidasid.

Väga paljud liitusid. Nüüd on dr Nõmm aasta meditsiinimõjutaja. Nõmme eestvedamisel peetud aktsioon "Padjaga tööle!" ühendas meedikud terves Eestis ja arstide lehe Meditsiiniuudised lugejad valisid ta selle eest ka aasta meditsiinimõjutajaks.

Kuido Nõmm on kirglik arst, kes juhatab vägesid kliinikumi EMOs, kust saab abi ligikaudu 150 patsienti päevas. Ka muid tegemisi jagub Nõmmel kuhjaga. "Olen poole kohaga osakonnajuhataja ja poole kohaga teen valvetööd," rääkis Nõmm. "Valvetöö on oluline ja huvitav ja kui seda ei oleks, siis ma ei tahaks kindlasti siin ka osakonda juhatada," kinnitas Nõmm.

Ta teeb vahel ka kiirabitööd ning ´õpetab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses sõja- ja katastroofimeditsiini nii ülikooli kui ka tervishoiu kõrgkooli õppuritele. "Õpetamine on ka endale arendav - selleks, et kaasaegsed teadmised edasi anda, pead ise ka sellega kursis olema," rääkis Nõmm. Ka saab ta seal edasi anda teadmisi, mida omandas Afganistanis missioonil käies. Neid kogemusi peab Nõmm ülimalt olulisteks. "Seal me saime näha ja teha asju, mida tavaelus ei saaks ja seal oli päevi, kus ma nägin päeva jooksul rohkem traumahaigeid, kui ma saaksin siin näha 5-6 aasta jooksul."

Kuidas sündis "Padjaga tööle!" aktsioon?
Nõmm selgitas, et EMO on koht, kus ühiskonna valupunktid saavad sageli hästi ilmsiks. "Me tundsime juba aasta algusest, et see king hakkas aina rohkem pigistama - rahad tõmmati kokku, haiglaravi võimalused langesid, samas patsiente tuli juurde," kirjeldas Nõmm. Samuti muutus haigete statsionaarsele ravile saamine aina raskemaks.
"Teiselt poolt tuli Marianne "Antoniette" Mikko väljaütlemised, et meditsiinis on kerge tööd teha, aga katsu sa seal (riigikogus) nuppu vajutada. Siis oli see Gräzini aktsioon, kus ta padjaga riigikogu öisele istungile läks. Ja kõike kokku pannes tekkis pilt silmade ette, et  mis siis, kui meedikud ka niimoodi tööle tuleksid," rääkis Nõmm ühest reede õhtust. "Jagasin seda ideed Jaan Süttiga. Me Jaaniga oleme käinud koos Afganistanis ja seetõttu saame päris hästi läbi - või sellest hoolimata saame hästi läbi, et oleme mitu kuud ühte uberikku pidanud jagama," muheles Nõmm. "Jaan leidis, et see on väga hea mõte! Siis sai kohe see FB grupp tehtud ja nii see sõnum siis levima hakkas."
Nõmm lootis, et "Padjaga tööle" aktsioon meedikud endaga kaasa haaraks ja nii läkski. "Natukene lootsime, et see niimoodi võiks minna, et meedikud kaasa tulevad. Oleks väga nadi olnud, kui üksinda või Jaaniga kahekesi oleksime olnud sellel päeval padjaga mööda haiglat ringi kõndimas," muigas Nõmm. "Arvan, et meedikuid liitis see ühine idee ja paljudes kohtades hakkas see arusaamine kohale jõudma, mis praegu selgelt on kohale jõudnud, et tõsine jama on."
Kuigi see aktsioon oli pigem rohkem nali, siis edastatav sõnum oli tõsine ja jätkuvalt on see sõnum õhus, et niimoodi edasi minna ei saa. "Tervishoid on niivõrd alarahastatud ja arstiabi kättesaadavus on juba aasta algusest langenud ja järgmisel aastal on veelgi kavatsus seda kärpida. Loomulikult saab selle meditsiini kinni keerata ja läheme tagasi 20 sajandisse või 19. sajandisse, aga kas me seda siis saame meditsiiniks nimetada? Kindlasti ei ole see siis enam tänapäevane meditsiin!" heitis Nõmm õhku küsimuse. "Tänapäevasest meditsiinist oleme juba hakanud tagasi minema - nagu kardioloogid välja ütlesid, et stente ei saa nii palju panna ja järgmisest aastast siis ei saa võib-olla üldse enam stente panna, hakkame siis tagasi trombolüüsi tegema, see siis on juba 20 sajandi lõpp. Järgmine moment, et trombolüüsi ka ei tee, anname aspiriini ja 2-3 nädalat voodireþiimi, see on 20. sajandi keskpaik," kirjeldas Nõmm ühte näidet.


Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas