D vitamiin - kasulikud kaksikvennad

Toiduainete rikastamisel ja toidulisandites kasutatakse kahte D-vitamiini vormi: D2 ja D3. Esimene neist on veganitele sobiv, D3 tavaliselt mitte.

Toiduainete rikastamisel ja toidulisandites kasutatakse kahte D-vitamiini vormi: D2 ja D3. D2 on veganitele sobiv, D3 tavaliselt mitte, kuigi on saadaval ka veganitele sobilikku samblikest toodetud D3.

Kui tegemist ei ole ravidoosidega (päevanormidest palju kordi suuremad kogused), on nii D2 kui ka D3 ühtviisi efektiivsed D-vitamiini taseme tõstmisel veres.

D-vitamiin ja päike
D-vitamiin on nii toidust saadav toitaine kui ka hormoon, mida keha on teatavatel tingimustel päikesekiirguse toimel võimeline piisavas koguses sünteesima nahas leiduvast kolesterooli vormist desmosteroolist. D-vitamiini esineb loomulikul kujul vähegi arvestatavates kogustes vaid väga üksikutes toiduainetes, nt ultraviolett-B (UV-B) kiirgust saanud seentes. Inimesed on ajaloo vältel enamuse või kogu oma D-vitamiini vajadusest katnud seesmisele D-vitamiini sünteesile tuginedes, sest toidus olevad kogused ei ole reeglina piisavad D-vitamiini vajaduse katmiseks. Tänapäeva inimesed veedavad aga oma eelkäijatest vähem aega väljas, elavad ekvaatorist kaugel, kasutavad päikesekreemi - neil ja mitmetel teistel põhjustel on D-vitamiini puudus praegusel ajal levinud probleem.

Üldiselt on keha võime D-vitamiini toota seotud kahe teguriga:

1) kui palju päikese UV-B kiirguse footoneid jõuab nahale ning

2) kui palju on nahas desmosterooli.

Kui ühte või mõlemat neist teguritest ei ole piisavalt, väheneb keha võime D-vitamiini toota või lakkab süntees hoopiski.

D-vitamiini sünteesi mõjutavad mitmed faktorid:

Geograafiline asend. Osoonikiht stratosfääris peab väga tõhusalt kinni kogu alla 290 nm lainepikkusega päikesekiirguse, kuid osoonikihis neeldub osaliselt või täielikult ka pikema lainepikkusega kiirgus, sh UV-B kiired (290-315 nm), mida on vaja D-vitamiini endogeenseks sünteesiks. UV-B kiirte neeldumise ulatus sõltub päikesekiirte langemisnurgast Maa seniidi suhtes - mida suurem (nürim) nurk, seda paksema osoonikihi peavad päikesekiired läbima ning seda vähem jõuab UV-B kiiri maapinnani. Maa 35. lõuna- ja põhjalaiuskraadi vahel elavatel inimestel on endogeenne süntees võimalik aastaringselt. Mujal esineb "D-vitamiini talveks" nimetatav periood, mil efektiivset sünteesi ei toimu. Eesti asub ülalpool 57. põhjalaiuskraadi ja siin kestab "D-vitamiini talv" oktoobrist aprilli keskpaigani, kuid võib mõnel aastal kesta ka septembri lõpust mai keskpaigani.

Kellaaeg. Kuna hommikul ja õhtul on päike madalamal, on UV-B kiirte jõudmine Maale vähem tõenäoline. Ultraviolettkiirgus on suurim keskpäevasel ajal.

Pilvisus, sudu. Ka pilved ja õhureostus vähendavad ultraviolettkiirte jõudmist maapinnani.
Vähene väljas viibimine. Paljud inimesed viibivad suurema osa ajast, mil D-vitamiini sünteesimine kehas oleks võimalik, siseruumides. Klaas blokeerib kogu UV-B kiirguse.

Kehakatted ja päikesekreemi kasutamine. Liigne päikese käes viibimine tõstab nahavähi riski ja tekitab kortse, mistõttu soovitatakse kasutada päevituskreemi. Õigesti pealekantud päevituskreem kaitsefaktoriga 8 blokeerib peaaegu täielikult D-vitamiini fotosünteesi kehas.

Nahavärv. Melaniin, nahas sünteesitav rakuvärvaine, annab nahale värvuse ja on ka äärmiselt tõhus loomulik kaitsevahend päikesekiirguse kahjuliku toime vastu. Melaniin konkureerib desmosterooliga UV-B footonite pärast, mistõttu on tumedama nahavärviga inimestel, kelle nahas on rohkem melaniini, D-vitamiini sünteesimine vähem efektiivne. Sama koguse D-vitamiini tootmiseks peavad nad seega kauem päikese käes viibima kui heledanahalised.

Vanus. Vanemate inimeste nahas toodetakse vähem desmosterooli ning 70. eluaastaks on selle kogus vähenenud u 75%3. Seega, mida vanem on inimene, seda aeglasem on D-vitamiini moodustumise protsess ja seda kauem tuleb sama koguse vitamiini sünteesiks päikese käes viibida.

Rasvumine. Rasvumisega on tihti seotud D-vitamiini krooniline defitsiit, kuna sel juhul säilitatakse nii toidust kui ka päikesevalgusest tekkivad D-vitamiini varud keha suurtes rasvavarudes, kus need ei ole biosaadavad.

Heledanahalisel inimesel piisab D-vitamiini vajaduse katmiseks sellest, kui viibida keskpäevasel ajal (kella 10 ja 14 vahel) 10-15 minutit päikese käes riiete ja päevituskreemiga katmata näo ning käsivartega päeval, mil pikemaajalisem päikese käes viibimine tekitaks päikesepõletuse. Tumedanahalisel inimesel kuluks samadel tingimustel 20 ja eakatel 30 minutit.

Milleks on vaja D-vitamiini?
D-vitamiin on luude tervise seisukohast sama oluline kui kaltsium. Tal on oluline roll kaltsiumi ja fosfori imendumises, mis mõlemad on luude ehituse komponendid, ning nende mineraalainete tasemete hoidmisel veres. Kui toidus on piisavalt kaltsiumit ja fosforit, soodustab D-vitamiin nende imendumist seedetraktist, kui nimetatud mineraalaineid on toidus liiga vähe, vähendab D-vitamiin nende väljaviimist organismist neerude kaudu ning vabastab neid luudest. D-vitamiini puudusel omastub peensoolest vaid u 10-15% kaltsiumist, piisava taseme korral aga u 30%, tõustes 80 protsendini raseduse, imetamise ja kiire kasvamise ajal.
Enamikul keha kudedel ja rakkudel on D-vitamiini retseptorid, mis annab tunnistust D-vitamiini laiast bioloogilisest rollist organismis. D-vitamiin osaleb immuunsüsteemi töös, südamelihase talituses, närvikoe funktsioneerimises, teda on vaja normaalseks verehüübeks.

Mida toob kaasa D-vitamiini puudus?
Hinnanguliselt on maailmas umbes üks miljard inimest, kelle vere D-vitamiini tase on ebapiisav6. Ka Eestis on see väga levinud probleem. Näiteks leiti 25-70 aasta vanuseid inimesi uurides, et vaid 27 protsendil eestimaalastest oli D-vitamiini tase talvel piisav ning vaid 3 protsendil optimaalne; isegi suvel oli 29 protsendil tase ebapiisav ja vaid 10 protsendil optimaalne.
D-vitamiini puudus võib kaasa tuua luude muutumise pehmeks, õhukeseks ja hapraks ning selle tulemusena võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel osteomalaatsia. Rahhiidi puhul ei mineraliseeru luud normaalselt, põhjustades kasvu pidurdumist ja skeleti deformatsioone. Luud muutuvad nii pehmeks, et painduvad keharaskuse all ning O-jalgsus (harvem ka X-jalgsus) on üks ilmekamaid rahhiidi tunnuseid. Osteomalaatsia põhjustab tugevat luuvalu ja lihasnõrkust, luud muutuvad pehmeks, paindlikuks ning deformeeruvad. Osteomalaatsia tunnusteks on muuhulgas küürselgsus ja jalgade kõverdumine.
Kuna D-vitamiinil on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuses, siis soodustab kestev D-vitamiini puudus osteoporoosi teket. Osteoporoos on Eestis tõsine ja laia levikuga rahvatervise probleem. Optimaalsest madalamat D-vitamiini taset seostatakse ka fibromüalgia, reumatoidartriidi, sklerosis multiplexi, depressiooni, lihasnõrkuse, diabeedi, kõrge vererõhu ja vähiga.

Mida toob kaasa liigtarbimine?
D-vitamiini üledoosi ei ole võimalik saada liigsest päikese käes viibimisest, sest kehal on D-vitamiini sünteesimiseks nahaalusest kolesteroolist efektiivne reguleerimismehhanism. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte annuste tarbimisel toidulisandina ja avalduvad väikelastel juba 45 µg (1800 rü) igapäevasel tarbimisel; täiskasvanutel peetakse mürgiseks igapäevast kogust 250-1000 µg (10000-40000 rü).
D-vitamiini ületarbimine võib põhjustada anoreksiat, kaalukaotust, polüuuriat ja südamerütmihäireid. Tõsisemaks tagajärjeks on kaltsiumi ladestumine pehmetes kudedes, mis viib pöördumatute neeru-, südame- ja veresoonkonna kahjustusteni.

Äripäev
16. December 2016, 14:33
Vaata EST või RUS arhiivi