Gripilaine kogub hoogu

Eelmisel, 49.nädalal (5.-11.12.2016) hakkas kasvama gripitaoliste haigestumiste arv ning suurenes grippi haigestunute osakaal. Terviseameti andmeil hinnatakse grippi haigestumuse intensiivsust siiski veel madalaks ja gripiviiruse levikut piiratuks, kuid grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine on tõusutrendil.

Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu möödunud nädalal 3791 inimest, neist pooled olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 288,7. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tartumaal, Läänemaal ja Narvas.

Etioloogiline struktuur

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 36A  gripiviirust ning 1 B gripiviirus. Täpsemalt määratleti 3 A-gripiviirust, nendest kõik olid A gripiviiruse A(H3).  

Gripiviiruste osakaal moodustab kõikidest ringlevatest viirustest 12,5 protsenti. Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest 11,4% olid paragripiviirused, 10% - rinoviirused ja 5,5 protsenti RS-viirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 74 korral, neist 73 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.

Vaatamata sellele, et gripiviiruste püsivat levikut veel ei ole, on hooaja algusest hospitaliseeritud 11 patsienti, neist kuus - vanusrühmas 0-4, neli -  vanusrühmas 15-64 ja üks vanemaealiste vanusrühmas.

Gripi haigestumine Euroopas 
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid gripi intensiivsust keskmiseks Prantsusmaa, Soome ja Holland, ülejäänud riigid andsid teada madalast  grippi haigestumise intensiivsusest ning piiratust levikust. Haigestumus on kõikjal tõusutrendi. Laboratoorselt kinnitatud A gripiviirustest domineerib A gripiviiruse alatüüp (H3).

Mida pead teadma grippi haigestumisel
Kuna gripiviirus A(H3) tüvega seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu, tuletame meelde olulised reeglid grippi haigestumise korral:

  • Informeeri haigestumisest oma perearsti. Helista. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel uuesti ühendust perearstiga.
  • Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga.
  • Ära mine haigena tööle või kooli. Ära võta hoida väikseid lapsi. Kui võimalik, leia keegi, kes käib haiguse ajal poes või apteegis ja teeb muid toimetusi.
  • Informeeri lähedasi oma haigestumisest, eriti kui elad üksi. Palu, et sulle aeg-ajalt helistatakse, et küsida kuidas sul läheb.

Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.  

Kui terviseseisund halveneb, helista kohe oma perearstile või kutsu kiirabi telefonil 112.

Täiskasvanu seisund on raske kui:

  • tal on hingamisraskused
  • tal on valu või raskustunne rinnus
  • tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
  • tal esineb tugev ja pidev oksendamine
  • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Lapse seisund on raske:

  • lapsel on hingamisraskused
  • lapse nahk on sinakas või hall
  • laps ei joo piisavalt
  • laps oksendab tugevalt või sageli
  • laps ei ärka ega reageeri millelegi
  • laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
  • lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Täiendavad soovitused: „Gripihaige koduseks raviks, põetamiseks ja vajadusel kiirabi kutsumiseks

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas