Silmade tervis läbi elukaare

Vananemine suurendab silmahaigustesse jäämise riski, mille tagajärjel võib kaotada nägemise ehkki oht on ka noortel.

On mitmeid ohumärke, mida tasub teada ja jälgida, kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud MSc Merle Väljari.
Et pöördumatuid silmahaigusi võimalikult vara märgata, on soovitav  lasta silmi kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant, kui ei ole määratud teisiti. Ent esineb ka ootamatuid olukordi, kus kiirus on määrav. Üldreegel on see, et kui midagi on tekkinud järsku, tuleb ka kohe pöörduda arstile, ei saa viivitada.

Näiteks peaks tema sõnul pöörduma kiirelt silmaarsti poole, kui kogetakse järgmisi sümptomeid: täpikeste ja kübemete rohke tõus nägemisväljas - võrkkesta irdumine. "Võrkkesta irdumise puhul on inimesel tunne, nagu tume kardin tõmmatakse silma ette, mis ei lähe eest ära," selgitas Väljari. "Silmaarstil on ajaaken võrkkesta ühendada vaid mõne tunni jooksul, seega on väga kiire." Klaaskeha irdumise korral tekivad silmade ette samuti kübemed ja täpikesed, näiteks üks-kaks, kuid see ei ole meditsiiniline hädaolukord.
Kiire abi on vajalik ka siis, kui tekib järsk silmavalu, silm on punane, inimene on uimane ja oksendab. "See on äkiline suletud nurgaga glaukoom, kus jälle kiire abi on vajalik. Selline olukord võib põhjustada nägemisnärvi kahjustuse ja kohene ravi on vajalik, et hoida ära jäädav nägemiskaotus," rääkis Väljari.

Glaukoom on tema sõnul kas aeglane või äkiline perifeerne nägemisvälja kitsenemine, viimaks saab inimene näha vaid sirgjooneliselt enda ette. Ilma vahelesekkumiseta kaasneb nägemisvõime kaotus ja lõpuks jäädakse pimedaks.
Kui kaob tsentraalselt nägemine ja kaasnevad kujutiste moonutused (seda saab jälgida Amsleri testiga), on tegemist kollatähni(tsentraalse nägemisteravuse punkt silmas) kärbumisega. "Varem efektiivset ravi polnud, aga tänapäeval on palju uusi ravimeetodeid, mis võimaldavad nägemise kaotust peatada, ehkki küll mitte taastada," jätkas Väljari.

Kui tekib hägune ja laialivalguv nägemine, pimedas valgustite ümber halo efekt ja kontrastitundlikkuse langus, on põhjuseks katarakt ehk hallkae. Katarakt on pikemaajaline protsess, see ei pruugi pikka aega segada. "See pole hädaolukord, vaid süveneb aeglaselt ja kui nägemisteravus pole veel langenud, ei ole vaja operatiivset ravi," selgitas ta. Raviks on uus kunstlik lääts. Operatsiooniga ei saa tema kinnitusel ka liiga kaua viivitada, sest tekib komplikatsioonide oht - näiteks glaukoom ja tuhmunud lääts muutub veel kõvemaks ning seda on raskem eemaldada. Operatsioon on väga efektiivne, tehakse üks silm korraga, saab samal päeval koju. Üheks väheseks katarakti tekke riskifaktoriks on ka UV-kiirgus. Seetõttu on soovitatav kanda päikeseprille igas vanuses ja ka eakamatel inimestel.

Kui diabeetikul tekivad varjud nägemisväljas (kübemetest või laialivalguvatest kujutistest), hägune nägemine eriti  lähedale, võivad olla need sümptomid omased algavale diabeetilisele retinopaatiale. Diabeetikutel on seetõttu hädavajalik regulaarne silmakontroll, eriti üle 60aastaste puhul.

Kui silmades tekib kriipiv ja ärritav tunne, kipitus, millega kaasneb pisaratevool, võib olla tegemist kuiva silmaga, mis tekib näiteks ka pikalt arvutitööd tehes või kuivast õhust. See ei ohusta Väljari sõnul niivõrd nägemisteravust, vaid on tüütu ja ebameeldiv. "See on seotud ka vanusega, seda esineb rohkem eakamatel inimestel," lisas ta. Eriti levinud on see naiste seas pärast menopausi.  "Võib panna niisutavaid silmatilku, aga kui probleem on suurem, määrab ravi silmaarst, kas spetsiaalse salvi või tilgad," lausus Väljari.
Kui tekib järsk topeltnägemine, võib olla üks põhjus insult. Tuleb kiiresti minna arsti vastuvõtule, mitte oodata hommikut ja magama minna.
Kui on järsk laialivalguv nägemine ühes silmas, on võib olla tekkinud võrkkesta maakula auk - see on Väljari sõnul 60+ vanuse võimalik probleem. "See võib põhjustada nägemiskaotust, vajalik on kiire silmaarsti visiit ja ravi määramine," lisas ta.

Vanemas eas võib nägemine muutuda ka laugude survest. "50+ inimestel võib tekkida nähtus, et ka kaugele vaatamise osas on muutused, kujutis on aegajalt ebaselge, vahel on topeltnägemist - kord on nii, kord naa. Siin spetsialist peaks võimalikult täpselt uurima," jätkas ta.

Pupill aheneb ja muutub tuimemaks

Nägemist mõjutab ka silma pupilli suurus, see jääb vanusega järjest väiksemaks ja on vähem tundlik muutustele ümbritsevad valguses. "Keskmise valgustatuse juures on pupilli suurus 4-6 mm, tavaliselt on pupillid mõlemas silmas sama suured. Kui teine on suurem, võib see olla üks haiguse märk," jätkas Väljari. Kuna pupill aheneb, siis 60+ inimesed vajavad võrreldes 20+ inimesega kolm korda rohkem valgust, et korralikult lugeda. "Üle 60aastastel on pupilli suurus 4-5 mm, noortel kuni 7 mm," lisas ta.
Vananemisega kaasneb normaalne perifeerse nägemise kaotus koos nägemisvälja suuruse langusega, ligikaudu 1 kuni 3 kraadi aastakümne peale elu jooksul. 70+ ja 80+ vanuses võib perifeerse nägemise ala kaotus varieeruda 20-30 kraadi vahel. Aeglast perifeerse nägemise kadu  ei pruugi kohe märgatagi, kuna aju täidab ahenenud kohad ära. "Autojuhtimises on see ohtlik. Seega võib silm mitte märgata sõiduteele astuvat inimest," rõhutas Väljari. Paraku eakatel juhtidel seda juhiloa pikendamisel ei kontrollita.


Vanusega väheneb värvide nägemise võime - rakud võrkkestas, mis on vastutavad normaalse värvide nägemise eest, halvenevad vananedes, põhjustades värvide tuhmumise ja kontrastide vähenemise värvide vahel. Eriti sinine värv võib näida pleekinud. Ravi puudub - peaks olema ettevaatlik, kui elukutseks on näiteks õmblemine või elektritööd.
Mida saame ise teha? Kindlasti tuleb olla teadlik iseenda ja perekonna tervislikust seisundist, et jälgida, kas need haigused võiksid ka meid tabada. Tähtis on regulaarne silmade kontroll, kuna varane diagnoos aitab peatada nägemise kaotuse, ehkki endist nägemist tagasi ei saa.

Äripäev
12. December 2016, 13:25
Vaata EST või RUS arhiivi