Massaaži mõju kõrgenenud vererõhule

Rootsi massaaž.
Rootsi massaaž.Foto:
Üheks kõrgenenud vererõhu mittefarmakoloogiliseks ravimeetodiks on massaaž ehk süsteemset pehmete kudede manipulatsioon. Vaatame seda lähemalt.

Kõrgenenud vererõhk ja sellega kaasuvad haigused on üheks suurimaks väljakutseks kaasaja meditsiinile, arenenud riikides esineb igal kolmandal inimesel hüpertensioon. Kaasajal kasutatakse hüpertensiooni raviks kõige enam farmakoloogilisi meetodeid, kuid neil esinevad kõrvaltoimed.

Mitmed uurijad on leidnud, et prehüpertensiooni (120-139/80-89 mmHg) diagnoosiga inimeste ravis peaks keskenduma eesmärkidele, mis ennetavad või lükkavad edasi hüpertensiooni (alates 140/90 mmHg) tekkimist. Nende hinnangul võiks tegeleda rohkem ennetusega ning probleemi esinemisel farmakoteraapia kõrval kaaluma ka mittefarmakoloogiliste meetodite rakendamist.

Üheks mittefarmakoloogiliseks ravimeetodiks on välja pakutud massaaži ehk süsteemset pehmete kudede manipulatsiooni, mille eesmärk on kutsuda esile füsioloogilisi muutusi veresoonkonnas, lihaskoes ja närvisüsteemis.

Massaažiliike on väga palju ja kõik ei pruugi kutsuda esile vererõhu langust. Osade massaažitehnikate puhul keskendutakse pigem lihaste mõjutamisele, teiste puhul mõjutatakse ainult nahka. Massaaži peetakse üldiselt ohutuks ning see peaks sobima enamikele inimestele, kuid on olemas teatud massaažiliigid, mille puhul peaks teatud seisunditega ette vaatama. Massaažid, milles rakendatakse suurt füüsilist jõudu, näiteks süvakoe massaaž, ei pruugi kõikide seisundite (süvaveeni tromboos, haavad, luumurrud, osteoporoos) puhul sobida.

On leitud, et triggerpunkti teraapial on pigem vererõhku tõstev mõju, mille üheks põhjuseks peetakse seda, et tegemist on jõulise massaažiga, mis võis tekitada valu. Valu omakorda võib suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust ning seeläbi tõsta ka vererõhku. Uurijate hinnangul võib vererõhku langetavat toimet mõjutada peale massaažitehnika ka masseeritav piirkond, massaaži kestvus, sagedus ning protseduuride jaotumine massaažiperioodi vältel.

Kõige enam on massaaži ja vererõhu seoseid uuritud Rootsi massaaži puhul. Uuringute põhjal võib järeldada, et enamasti on massaažil oluline süstoolset ja diastoolset vererõhku langetav mõju prehüpertensiivsetel ja kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga indiviididel, sealjuures kestab uuringute järgi massaaži mõju vähemalt kolm päeva.

Arvatakse, et massaaži mõju tuleneb mitmete mehhanismide koosmõjust. Kõige tõenäolisemalt avaldub massaaži toime autonoomse närvisüsteemi mõjutamise kaudu või läbi endoteeli funktsiooni parandamise.

Sageli seostatakse kõrgenenud vererõhku stressirohkete situatsioonidega. Stress on keha reaktsioon tegelikule või tajutavale ohule. Ohuolukorras stimuleeritakse hüpotaalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaal telge, mille kaudu aktiveeritakse sümpaatilist osa autonoomsest närvisüsteemist, see mehhanism omakorda suurendab südamelöögisagedust, vererõhku ja organism hakkab valmistuma ohuolukorraks, mobiliseerides selleks energiavarusid.

Massaažiteraapial usutakse olevat vastupidine toime: arvatakse, et massaaž aktiveerib autonoomse närvisüsteemi parasümpaatilise osa, mis aitab ohu möödudes taastada homöostaasi, muutes stress vastuse ajal aktiveeritud füsioloogiliste protsesside aktiivsus.
Endoteeli funktsiooni paranemine massaaži rakendamise tulemusena võib toimuda läbi järgnevate mehhanismide: naha surveretseptorite mõjutamisel suureneb verevool, vasodilatatoorsete ainete vabanemisel laienevad veresooned ja väheneb perifeerne vastupanu, endoteelirakkude signaalradade mõjutamisel muutub raku adhesiooni dünaamika ja seetõttu võib massaaž omada ateroprotektiivset mõju.

Artikkel tugineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl "Massaaži mõju kõrgenenud vererõhule".

Äripäev
07. December 2016, 11:31
Vaata EST või RUS arhiivi