Depressiooni ja rasedusdiabeedi vaheline seos

Hiljutises uuringus, mille viis läbi USA Riiklik Terviseinsituut (National Institutes of Health), leiti seos raseduse algfaasis esineva depressiooni ja hilisema rasedusdiabeedi väljakujunemise vahel.

Lisaks tegid teadlased kindlaks, et rasedusdiabeet oli seotud suurema sünnitusjärgse depressiooni väljakujunemise riskiga.
Rasedusdiabeet on diabeedi tüüp, mis esineb rasedatel naistel; see võib tekkida ka naistel, kellel pole kunagi varem diabeeti esinenud, ning see võib põhjustada probleeme nii ema kui ka lapse jaoks.

Tavaliselt tekib rasedusdiabeet 24. rasedusnädala paiku ja seda esineb 9,2 protsendil kõikidest rasedustest. Vaatamata sellisele levikule on selle haiguse osas veel palju ebaselgust.
Rasedusdiabeedi korral teeb pankreas kõvasti tööd, et toota insuliini, kuid insuliin ei suuda sellest hoolimata vere glükoositaset alandada.
Veres ringlev liigne glükoos tungib läbi platsenta, põhjustades glükoositaseme suurenemist lapsel.

Selle tulemusena hakkab lapse pankreas omakorda liigsel määral insuliini tootma ning kuna organism saab vajalikust rohkem energiat, ladestub see rasvana. See võib põhjustada makrosoomiat ehk loote rasvumist, mis tekitab samuti terviseprobleeme. Samuti võib lapsel kõrgema insuliinitaseme tõttu olla sündimisel glükoositase ebatavaliselt madal; täiendavaks riskiks on hingamisprobleemid. Vanemaks saades võib sellistel lastel kujuneda suurema tõenäosusega välja ülekaalulisus või II tüüpi diabeet.


Rasedusdiabeet ja depressioon
Uuringu eesmärgiks, mille tulemused avaldati ajakirjas Diabetologia, oli uurida seost rasedusdiabeedi ja depressiooni vahel.
Teadlased hankisid rasedust puudutavad andmed Riikliku Lapse Tervise ja Arengu Instituudi (NICHD) loote arengu uuringute Singletoni valimist. Neid andmeid võrreldi, et uurida raseduste kulgu ja saavutada põhjalikum arusaamine sellest, kuidas looted kasvavad ja arenevad.
Antud uuring hõlmas 2334 mitteülekaalulist ja 468 ülekaalulist naist 8. kuni 13. rasedusnädalal. Iga uuringus osalenu vastas kolmel erineval ajahetkel küsimustikule, mis puudutas neil esinenud depressiivseid sümptomeid. Küsimustikule vastati uuringuga liitumisel, mingil hetkel 16. ja 22. rasedusnädala vahel ning lõpuks 6 nädalat pärast sünnitust. Lisaks sellele hinnati igal osalenud rasedusdiabeedi esinemist.
Naiste hulgas, kelle depressiooninäitajad olid esimesel ja teisel trimestril kõige kõrgemad, oli rasedusdiabeedi risk peaaegu kolmekordne, võrreldes naistega, kelle depressiooninäitajad olid madalamad.
Uuringut juhtinud teadlane dr Cuilin Zhang (Ph.D.) ütles: "Eriti märkimisväärne on asjaolu, et püsiv depressioon esimesel ja teisel trimestril suurendas naiste rasedusdiabeedi riski veelgi." Dr. Zhang lisas, et "rasedusdiabeedi riski hindamisel tasuks arstidel pöörata erilist tähelepanu naistele, kelle depressiooninäitajad on kõrged."
Ülekaalulisus on tuntud rasedusdiabeedi riskifaktor, kuid vastupidiselt ootustele oli rasedusdiabeedi risk depressiooniga mitteülekaalulistel naistel kõrgem kui depressiooniga ülekaalulistel naistel.

Depressiooni ja diabeedi kahesuunaline seos
Lisaks sellele tegid teadlased kindlaks, et varajane depressioon ei ennustanud üksnes hilisemat rasedusdiabeeti, vaid rasedusdiabeet lubas ühtlasi prognoosida depressiooni väljakujunemist hilisemas staadiumis.
Peaaegu 15 protsendil naistest, kellel kujunes välja rasedusdiabeet, esines hiljem ka sünnitusjärgne depressioon; see näitaja oli neli korda kõrgem kui naistel, kellel rasedusdiabeeti ei esinenud.
Üks uuringu läbi viinud teadlastest selgitas: "Saadud andmed viitavad sellele, et depressioon ja rasedusdiabeet võivad esineda koos. Kuni täiendavate teadmiste kogumiseni võivad arstid kaaluda rasedusdiabeedi märkide otsimist depressiivsete sümptomitega rasedatel naistel. Lisaks sellele võidakse jälgida, kas naistel, kellel on olnud rasedusdiabeet, esineb sünnitusjärgse depressiooni märke."
Oluline on märkida, et antud uuringus ei suudetud tõestada põhjuse ja tagajärje seost. Näib, et esinevad seosed on tugevad, kuid koostoime täpset iseloomu on siiski keeruline välja selgitada. Varasemad uuringud on näiteks näidanud, et depressioon on tihti seotud nõrgenenud glükoosi metabolismiga; see võib põhjustada vere glükoositaseme tõusu.
Samuti võib kõrgem glükoositase põhjustada põletikku ja hormonaalseid muutusi, mis võivad omakorda depressiooni sümptomeid tekitada (või süvendada).

Lühidalt on uuringu tulemused huvipakkuvad, kuid terve rida uusi küsimusi on veel vastuseta.

Medical News Today
tõlkis Kalle Klein

Äripäev
05. December 2016, 13:02
Vaata EST või RUS arhiivi