Gripp on Eestis viie aastaga nõudnud 105 inimelu

Aastatel 2011 - 2015 suri raskekujulise gripi põdemise tulemusena kokku 105 inimest, neist 4 last ja 2 rasedat.

Aastatel 2011 – 2015 oli hospitaliseerimist vajanud gripihaigete arv kokku 2891 inimest. Intensiivravi vajas kokku 431 inimest, neist 129 last (neist pandeemia ajal - 125) ja 6 rasedat, seisab terviseameti poolt koostatud raskekujulise gripi põdemisest kajastavas ettekandes

Intensiivravi vajanutest gripihaigetest suri 2014. aastal 38,6%, eelmisel aastal see osakaal tõusis, olles 47,7%.

Paljudel kaasuvana kardiovaskulaarsed haigused

Raskekujulise gripi riskiteguritena on välja toodud ülekaalukalt kardiovaskulaarsed haigused, mis esinesid 55% juhtudest. 11% juhtudest oli kaasuvaks teguriks ülekaal, 10% oli tegemist ka immuunpuudulikkusega. 9% raske gripi juhtumitega gripihaigetest on olnud eelnevalt aga täiesti terved, 8% oli teada kopsuhaiguse esinemine ning 7% oli diagnoositud diabeet.

Enne haiglasse sattumist olid 27,3% raskekujulistest gripihaigetest kodus kõrge palavikuga keskmiselt 9 päeva (7 kuni 16 päeva) ning said antiviraalset ravi ainult haiglas. Keskmiseks intensiivravi kestvuseks oli 18 päeva (piirid 1 päev – 50 päeva) ning ükski grippi surnutest polnud vaktsineeritud.

Muutus vanuselises struktuuris

Kahe gripihooaja võrdluses võib märgata muutust raskekujulist grippi põdevate inimeste vanuselises struktuuris – kui hooajal 2014/1015 moodustasid 65+ vanuses inimesed raskekujulist grippi põdevatest inimestest 79,5%, siis 2015/2016 hooajal selle vanusegrupi osakaal tunduvalt vähenes, olles 47,8% raskekujuliselt grippi põdenutest.

Tõusnud aga on teiste vanusegruppide osakaal - 50 – 64aastaste raskekujulist grippi põdenute grupp oli üle-eelmisel hooajal 17,6%, eelmisel hooajal oli selleks number aga 34,8%.

Samuti suurenes kolmekordselt 30-49 vanusegrupi osakaal, moodustades 2014/15 hooajal 4,5% rasketest gripihaigetest, eelmisel hooajal oli selleks osakaaluks aga juba 13,04%.

 

Äripäev
02. December 2016, 20:10
Vaata EST või RUS arhiivi