Mida võiksid teada insulti põdenud inimese lähedased?

Kuna insult tuleb alati ootamatu üllatusena, annab Ida-Tallinna Keskhaigla anesteesiaõde Egle Türk nõu, mida võiksid teada insulti põdenud inimese lähedased.

Insuldi käes kannatab maailmas igal aastal ligi 15 miljonit inimest, kellest kolmandik sureb ning kolmandik jääb püsiva puudega.

Eestis tabab insult ligi 5000 inimest aastas. See tuleb ootamatult nii inimesele endale kui tema perekonnale ning elu võib muutuda sekunditega. Insuldi tagajärjel võivad perekonnas muutuda rollid, majanduslik olukord ja sotsiaalsed suhted, tekib vajadus kohandada kodust keskkonda jne.

Sellistel puhkudel on lähedastel oluline roll insuldi läbi elanud inimese toetamisel. Toetudes erinevatele rahvusvahelistele insuldi infomaterjalidele, saab soovitada järgnevat.

Ole teadlik - Tea oma lähedasele väljastatud ravimeid ja nende kõrvaltoimeid. Küsi infot haiguse olemusest ja ravivõimalustest arstilt või insuldiõelt, uuri haiglate kirjalikke infomaterjale. Sotsiaalhoolekande võimalusi uuri raviasutuse sotsiaaltöötajalt või elukohajärgsest sotsiaalhoolekande osakonnast. Esimesed insuldijärgsed nädalad on rasked, kuna infot on palju ja kohanemine uue olukorraga vajab aega.

Taastumist mõjutavad mitmed tegurid - Taastumine sõltub insuldi tekke asukohast ajus, kui suur on kahjustus, inimese motivatsioonist, lähedaste toetusest, taastusravist, inimese eelnevast terviseseisundist. Iga inimene ja tema haigus on erinevad. Ka taastumise aeg on erinev – esimese paari nädala jooksul võivad mõned funktsioonid ise taastuda, mõnel inimesel võib minna mitmeid kuid või isegi 1-2 aastat.

Jälgi lähedase tervist - Kukkumine peale insulti on sage. 30-50 % inimestest võib peale insulti tekkida depressioon, mis mõjutab tema edasist taastumist, seega tunne depressiooni sümptomeid.

Vähenda insuldi muudetavaid riskitegureid, et haigus ei korduks - Riski tõstab vanus, kõrge vererõhk ja kolesterool, diabeet, ülekaal, mööduv transitoorne isheemiline atakk (TIA), südamehaigused, suitsetamine, ülemäärane alkoholi tarbimine. Jälgi, et su lähedane toitub tervislikult, liigub, tarvitab määratud ravimeid, käib arsti juures kontrollis.

Toeta – jätkake kodus taastusravis õpitut, abista nendes toimingutes, milles inimene abi vajab ja julgusta nendes, mida ta saab ise teha, kõnehäirete korral aita suhtlemisel, ole kannatlik, toeta lähedase emotsionaalset tervist, kohtle teda nagu täiskasvanut, anna talle aega ülesannete täitmisel, keskenduge sellele, mida ta saab teha mitte, mida ei saa, ümbritse teda tuttavate asjadega, vestlustes, keskendu teemadele, mida lähedane mäletab, korraga palju võõraid külastajaid koormab inimest, räägi lühidalt ja aeglaselt, lase tal teha oma elu puudutavaid otsuseid, kaasa perekonna ühistegevustesse, hoia teda kursis oluliste sündmustega perekonnas.

Turvaline keskkond - Muuda kodu turvalisemaks, et ennetada kukkumisi ja sellest tekkivaid traumasid. Väldi treppe – eramus paiguta lähedane alumisele korrusele, libedaid põrandaid toas ja vannitoas, vaipkatteid, pimedaid ruume, liigset mööblit jne.

Hoolitse enda eest - Üks inimene ei suuda kõike. Kui sa ei aita ennast, ei ole sa võimeline aitama oma lähedast. Sina oled kõige tähtsam inimese maailmas, kelle eest hoolitsed. Võimalusel jaga hoolduskoormust toetusvõrgustikuga. Hoia tasakaalu oma elus tervisliku toitumisega, füüsilise aktiivsusega, puhkamisega, käi tervisekontrollis. Abistajad on depressiooni ja stressi tekke riskirühmas. Stressi sümptomiteks on une-ja söömishäired, meeleoluhäired (ärrituvus, kiire vihastamine, kurbus jne), väsimus, keskendumisraskused, unustamine, huvi kadumine tegevuste vastu, mis varem huvi pakkusid, sagedane ravimite tarvitamine või suurenenud alkoholi tarbimine, krooniliste haiguste ägenemine või uute haiguste tekkimine.

Stressi ennetab:

  • Elage üks päev korraga ja olge lootusrikkad. Tundke rõõmu ka väikeste edusammude üle.
  • Teadmised on õpitavad ja oskused paranevad harjutades.
  • Enneta rutiini. Soorita erineval viisil igapäevaseid tegevusi, suhtle, planeeri päeva, leia aega sotsiaalseks eluks niipalju, kui see on võimalik.
  • Planeerige pause, et mitte olla koos kogu aeg. See ennetab läbipõlemist.
  • Keskkonnavahetus - planeerige tegevusi, mis viivad teid mõlemaid kodusest keskkonnast välja. Oluline on mitte eemalduda ühiskonnast.
  • Jaga oma tundeid, mõtteid usaldusväärse inimesega, sõbraga, teise hooldajaga või pea päevikut.
  • Õppige teiste inimeste kogemustest, kes on sarnases olukorras olnud.
  • Olge üksteise vastu inimlikud. Kui tunned vahel ärritust, ära süüdista kedagi ega ära ela seda teise inimese peal välja.
  • Planeeri uusi tegevusi, oska leida rõõmu uutest kogemustest. Ei ole vaja võrrelda elu enne ja pärast insulti.
  • Kui pakutakse abi, võta see vastu. Koosta nimekiri, kuidas keegi saab aidata.

 

Äripäev
03. December 2016, 20:45
Vaata EST või RUS arhiivi