Ülekaal ei koorma ainult selle kandjat, vaid kogu ühiskonda

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud.
Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud.Foto: Scanpix/Caro
Selgub, et 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Nende inimeste osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler ministeeriumi blogis.

Kui Eesti ülekaalulised täiskasvanud ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega veel kõige halvemas seisus, siis rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumine Eestist rohkem levinud vaid Maltal ja Ungaris. 

Ülekaalulise inimese kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, rasvunud inimese oma 30 või enam. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites. Kehamassiindeksit saab arvutada siin.

Koormus ühiskonnale kasvab

Eestis on sagenenud esmahaigestumus erinevatesse üleliigse kehakaaluga seotud haigustesse nagu rasvumise ja liigtoitumise muud vormid ning II tüüpi diabeet. 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

Võrreldes 2005. ja 2015. aastat on liigse kehakaalu tõttu kaotatud eluaastad Eestis kasvanud. Lähtudes sellest, et 2014. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta 15 186 eurot, võib öelda, et kõrge kehamassiindeksi tõttu vähenes elanike tootlikkus umbes 647 miljoni euro võrra. Siinjuures tuleb arvestada, et see summa ei sisalda muid ülekaalulisuse ja rasvumisega kaasnevaid kulusid nagu näiteks ravi ja ravimitega seotud kulud.

Otsuseid on vaja teha juba nüüd

Erinevate abinõude mõju elanikkonna gruppidele on erinev. Näiteks mõjutavad lapsi rahanduspoliitilised meetmed ja reklaam rohkem kui täiskasvanuid. Kõige efektiivsemad elanikkonna tervist säästvad abinõud ülekaalu ja rasvumisega võitlemiseks on välja toodud artiklile lisatud joonisel.

Lisaks on nende planeerimisel oluline arvestada kaasnevate kuludega – kõige kulukam on toitumise ja liikumise nõustamisteenus. Kõige odavamad on aga kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turunduse piiramine ja rahanduspoliitilised meetmed.

Liigne kehakaal on saamas üha tõsisemaks rahvatervise probleemiks, millel on suur koormus nii ravikindlustussüsteemile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seetõttu oleks tarvis kiirelt ja efektiivselt rakendada tõenduspõhiseid ja toimivaid poliitikameetmeid, et võidelda ülekaalulisuse ja rasvumisega ning nendega kaasnevate terviseprobleemidega.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas