Rehabilitatsioon riigi toel spaas: kas võimalik?

Naiste vesivõimlemine suures basseinis.
Naiste vesivõimlemine suures basseinis.Foto: Scanpix
Kas on võimalik viia läbi riigi poolt määratud rehabilitatsiooni ka mõnes spaas? Intervjuu Airi Nõmmega, kes on sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse nõunik.

Mis ajast (kas tegu on paari aasta vanuse võimalusega või siiski varasema) kuulub spaade teenuste kasutamine rehabilitatsiooni ehk REHA plaani?
Spaateenused ei ole kunagi kuulunud ega kuulu ka praegu rehabilitatsiooniteenuste hulka ja neid rehabilitatsiooniplaanis ei määrata.
Tõsi küll, rehabilitatsiooniteenust võivad osutada erinevad asutused, sh ka spaad. Meil on juba palju aastaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse lepingud nt erinevate MTÜdega, koolidega, haiglatega, sanatooriumidega jne.
Olenemata asutuse tüübist peavad kõik meie lepingupartnerid osutama ühetaolist rehabilitatsiooniteenust vastavalt sotsiaalhoolekande seadusega ja sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud nõuetele.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on puudega inimese iseseisva toimetuleku parandamine. Teenuse sisuks on erinevad nõustamised (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, kogemusnõustaja jt spetsialistid) nii individuaalselt, perele kui grupile, abivahendite ja keskkonnakohanduste vajaduse hindamine ja määramine/soovitamine ning sellised füüsilised tegevused, milles inimene ise aktiivselt osaleb (õpib uusi igapäevaelu oskusi, harjutab erinevaid tegevusi nt koos abivahendiga, võimleb jne). Seetõttu selle teenuse raames ei rahastata riigieelarvest nn passiivseid protseduure (erinevad vannid, massaažid, soolakamber jne). Võimlemine võib toimuda ka veekeskkonnas (basseinis), sest teatud tervisekahjustusega inimestel on seal lihtsam võimelda kui saalis.
Oleme teadlikud, et inimesed eelistavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada spaades, sest füüsiline ja sotsiaalne keskkond loob seal lisaväärtust. Kui on valida, kas saada teenust haiglas või spaas, siis üldjuhul eelistatakse viimast. Kuna spaa sageli ei asu inimese elukoha lähedal, et seal võiks rehabilitatsiooniteenusel käia kodust, siis lisandub teenusele majutus ja tavaliselt kuulub spaa majutuse hinna sisse või lisatasu eest ka basseini ja sauna kasutamine, lisaks parem toitlustamine kui nt haiglas, meeldiv ümbrus ja suurem suhtlemisvõimalus jne. Raske ja sügava puudega lapse vanemad hindavad, et see võib olla aasta jooksul ainus aeg, mil nad ise ka veidi argirutiinist puhata saavad. Sellised väärtused, mille eest riik küll eraldi ei maksa, kuid mida spaa lisaks pakub, ahvatlevad teenuse kasutajat võimalusel valima spaa.

Milliste diagnoosidega peamiselt on see võimalik (nii laste kui ka täiskasvanute puhul)? Mis on diagnooside n-ö TOP 3 selle kasutamisel.
Diagnooside osas erinevust välja tuua ei oska, ühegi diagnoosiga pole spaa välistatud, kui arvestatakse terviseseisundist tulenevate piirangutega (nt epilepsiaga inimest ei lubata basseini). Rohkem on spaas rehabilitatsiooniteenuse saajate hulgas eakaid ja lastega peresid (riigieelarvest hüvitatakse ka alla 16 a lapse saatja majutus).

Mis määrab spaa kasutamise tiheduse - kas võimaldatakse kord aastas näiteks lapsega spaa projekti (lapsel on ATH), või seda, et saab käia regulaarselt veeprotseduuridel?
Teenuse osutamise sagedus sõltub rehabilitatsiooniplaanis määratud vajadusest ja määrusega kehtestatud kalendriaasta limiidist. Kuna majutuse limiit võimaldab majutusega teenust üldjuhul 5 päeva aastas, siis sellest tulenevalt piirdutaksegi 5 päevaga. Meie hinnangul see sageli ei vasta inimese vajadusele - palju tõhusam on pikaajaline regulaarne teenus. Me teeme teenuse osutajatele pidevalt sellekohast selgitustööd, aga muutused on visad tulema.

Milliseid spaa protseduure täpselt on võimalik REHA plaani kaudu saada? Üks asi on ujumine, ka vesiaeroobika, aga on ju veel erinevaid taastusravi protseduure.
Taastusravi ei rahastata sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarvest. Ravivajaduse korral tuleb pöörduda oma arsti poole, kes saab suunata taastusravile haigekassa rahastusel.
Vt ka p 1.

Milline summa keskmiselt kulub sellisele spaa kasutamisele REHA plaanis, kas siin on mingi limiit, või kui suure osakaalu võib see haarata. Milliste diagnooside puhul on see kõige suurem?
Määrusega on igale isikule vastavalt sihtgrupile kehtestatud summa (limiit), mille ulatuses võib talle kalendriaastas teenuseid osutada:
- alla 16 a lapsed kuni 1395 eurot,
- 16 a ja vanemad inimesed kuni 483 eurot (rehabilitatsiooniprogrammi osutamisel kuni 1000 eurot),
- tööealised psüühikahäirega isikud kuni 2325 eurot.
Kalendriaasta limiidi sees on kehtestatud veel eraldi limiit mõnele üksikteenusele, nt füsioterapeudi teenust osutatakse lapsele kuni 234 euro (liikumispuudega lapsele kuni 936 euro) eest ning 16-a ja vanemale inimesele kuni 117 euro eest kalendriaastas.
Lisaks teenuste limiidile on majutuse limiit kuni 119 eurot või tööealisel psüühikahäirega inimesel kuni 838 eurot kalendriaastas.
Teenuse saamisega seotud sõidukulu hüvitame kuludokumentide alusel kuni 41,55 eurot aastas nii teenuse saajale kui vajadusel ka tema saatjale.

Milliste paadega Eestis te teete koostööd. Kas kõigiga või on mõned, kes ei ole huvitatud sellistest klientidest?
Meil on leping mitme spaaga või spaa tüüpi asutusega, aga mitte kõik spaad pole lepingut taotlenud. Praegu on leping nt Sanatooriumiga Tervis (Pärnu), WASAga (Pärnu), Värska Sanatooriumiga (Põlvamaa), Dorpat Tervis OÜga (Tartu).

Äripäev
16. November 2016, 09:25

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi