Hiilivalt algav diabeet murrab viimaks suure mehegi

Veresuhkru mõõtmine Nõmme Munitsipaalperearstikeskuses.
Veresuhkru mõõtmine Nõmme Munitsipaalperearstikeskuses.Foto: ÄP: Raul Mee
Veresuhkru tõus on alguses tagasihoidlik ja ei häiri väga inimese üldist enesetunnet. Käestlastud haigus aga armu ei anna.

Edasi üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult.

Need sümptomid võivad olla vähe väljendunud ja jäävad inimesel sageli märkamata. Seetõttu on oht, et diabeet jääb õigel ajal diagnoosimata ja avastatakse alles siis, kui veresuhkru tõusust põhjustatud mõne muu tervisehädaga arsti juurde minnakse.

Kui kahtlete oma tervises, siis sel pühapäeval on hea võimalus koos igapäevaostudega ka vereproov anda. Juba seitsmendat aastat järjest korraldavad Eesti Diabeediliit ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tasuta veresuhkru mõõtmise.

Kõik on oodatud kontrollima  tasuta oma veresuhkrut, 13. novembril kell, 12–14, kõikides Selverites üle Eesti.

Diabeet vajab silma alla võtmist

Diabeet on üks suuremaid meditsiinilisi probleeme maailmas. Haigus mõjutab paljude inimeste elukvaliteeti ning põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Ühiskonnale tervikuna on diabeet oluline ka majanduslikus mõttes, sest sageli on haaratud inimesed nende parimas tööeas ning krooniline haigus toob kaasa sageli elukvaliteedi languse ja töövõime vähenemise.

Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme inimese kogu organismis. Selliseid kahjustusi nimetatakse diabeedi hilistüsistusteks. Tüsistuste tekke risk on suurem patsientidel, kellel on diabeet kestnud kauem või avastatud hilinenult ja kes ei järgi arsti poolt soovitatud raviplaani. Tüsistused tekkivad veresoonte ja närvide kahjustusest, mis on aga omakorda seoses kõrgenenud veresuhkruga.

Mida paremini on veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, seda väiksem on tüsistuste tekke risk. Enim on levinud südame- ja veresoonkonna kahjustused (infarkt, insult), jalgade kahjustused kuni amputatsioonideni, silmakahjustused (võivad põhjustada pimedaks jäämist), neerukahjustus (kunstneeru kasutamine ja neerusiirdamine)

Äripäev
09. November 2016, 08:33
Vaata EST või RUS arhiivi