Oled see, mida lapsena sõid

Perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots kutsub lapsevanemaid üles kriitilise pilguga vaatama koduseid toitumisharjumusi, kuna see mõjutab laste tervist täiskasvanueas. Toitumissoovituste järgi peaks lapse toidus olema süsivesikute osakaal 55 – 60%, mida saadakse peamiselt teraviljatoodetest, köögiviljadest ja puuviljadest. Täisteratoodete lisamine lapse menüüsse on üks võimalus tervisliku ja täisväärtusliku toidu osakaalu suurendamiseks.

Triinu-Mari Otsa sõnul saavad inimese toitumisharjumised alguse juba lapseeast. „Mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervemad oleme hilisemas elus,“ sõnas Ots. „Kui täiskasvanud inimene põhjustab oma valede toitumisharjumustega endale enamasti ajutist või mööduvat kahju, siis kasvav ja arenev organism loob endale aluse terveks järgnevaks eluks,“ selgitas perearst. 

Rasvarakkude hulk saavutab oma püsiva arvu inimese kasvuea lõpul, hiljemalt 20-ndaks eluaastaks. Kui lapse- ja noorukieas on laps ülekaaluline, siis suure tõenäosusega rasvarakkude hulk kasvab ja soodustab hilisema elu ülekaalulisust.  

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots soovitab ülekaalulisuse vältimiseks ühe vahendina lisada laste menüüsse piisavalt täisteratooteid. „Pakkudes lastele täisteratooteid, tagame sellega kiudainete rikkama toidu, mis aitab lapse soolestikku regulaarselt töös hoida,“ selgitas Ots. Täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 20-35 grammi kiudaineid, selle koguse annab näiteks 200 grammi täisteraleiba. Lastele kehtib valem: vanus pluss viis grammi. Perearsti sõnul on täisteratooted  head vees lahustumatute kiudainete, nagu näiteks tselluloos ja ligniin, allikad. Tselluloos ei lagune inimese soolestikus, vaid imab vett ja aitab kõrvaldada jääkaineid ning toksiine. Ligniin aitab seedetraktist eemaldada liigset kolesterooli ja sapphapet. Täistera kest, mida täisteratoodetel ei eemaldata, on kõige väärtuslikum vitamiinide allikas, sisaldades erinevaid vitamiine (B1, B9) ja mineraalaineid (magneesium, tsink). 

Triinu-Mari Otsa sõnul on ühiskonnas liikvel müüt, mille kohaselt võib rohke teraviljatarbimine viia gluteenitalumatuseni. Selle arusaama lükkab perearst ümber: „Gluteenitalumatus on tõsine haigus, mille põhjuseks on immunoloogilised häired kombineerituna keskkonna ja geneetiliste faktoritega. Toidutalumatuse korral ei ole enamasti süüdi toiduaine ise, vaid pigem ühekülgne toitumine, kiire söömine, kehv mälumine, energiarikas toit ja pidev ülesöömine, samuti ka toitainete vaene toit,“ selgitas Ots. Kõik see viib sooleseina suurenenud läbilaskvusele, imendumishäiretele ja kuna suur hulk immuunsüsteemist asub sooles, võimegi saada vastuseks immuunhaiguse. 

Perearsti hinnangul tuleb kõiki toiduaineid tarbida mõõdukalt. Lapsevanemad peaksid hoolikalt jälgima oma laste toitumisharjumusi ning veenduma, et tervislikud valikud menüüs ühtiksid ka lapse piisava puhkamise- ja liikumisvajadusega.

Äripäev
01. November 2016, 13:00
Vaata EST või RUS arhiivi