Peamiselt vajavad eakad kolme toidulisandit

Kui anda üldistus toidulisanditest, mida elunäinud inimene toidu kõrvale võtma peaks, on soovitav meelde jätta kolm kõige olulisemat: vitamiin D, kaltsium ja kobolamiin.

Noore ja vana inimese nahk pole erinevad ainult välimuse, vaid ka koostise poolest. Kollageeni hulk nahas väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka naha elastsus ja tugevus. Naha kõige välimisem kiht - marrasnahk, ehk epidermis - jääb aina õhemaks.

Inimese tervise seisukohalt on oluline, et väheneb vitamiin D hulk, mida nahk suudab sünteesida. Nahas küpsev vitamiin D kogus noore kehas on kuni neli korda suurem vanuri omast, isegi kui nad veedavad päikese käes täpselt sama pika aja. Pahatihti ei ole päikese käes veedetud aeg aga sama pikk, sest vanemad inimesed kipuvad oma päevi veetma siseruumides.
Kuna vitamiin D inimkehas pärineb peamiselt just päikesevalgusest nahal ja mitte toidust, on oluline, et eakad suurendaksid kättesaadavat vitamiin D hulka. Vitamiin D puudus suurendab osteomalaatsia riski, mis muudab lihased nõrgaks ja luud hapraks. Samuti seostatakse vitamiin D puudust eakates väsimustunde ja isegi depressiooni tekkega. Üksinda tavatoidust vajalikku vitamiin D kogust paraku kätte ei saa, aga õnneks on apteekidest saadaval kõrge vitamiin D sisaldusega preparaadid.
Kõrgemas vanuses inimesed peaksid kehale vajaliku vitamiin D tagamiseks tarbima seda aastaringselt. Vitamiin D kogused kuni 100 mikrogrammi (4000 toimeühikut) päevas ei teeks eakale halba. Mõned inimesed lasevad enda vitamiin D taseme täpselt ära mõõta ja kordavad mõõtmisi teatud aja tagant, et selgitada täpne annus, mida nende keha normaalse vitamiin D taseme hoidmiseks vajab. See võib olla üldistest soovitustest vähem või rohkem.
Kuna eakatel on sageli probleeme tasakaaluga ja kukkumise järel traumadest taastumine pikem ja vaevalisem kui noortel, on oluline säilitada luude tugevust. Luude hõrenemise pidurdamine on suurepärane näide soodsast ja kergesti rakendatavast meetmest, mis aitab oluliselt vähendada riski vanuri tervisele. Luude tugevuse säilimiseks on kriitilise tähtsusega, et kehas oleks piisavas koguses kaltsiumit.
Kaltsiumit saab inimkeha eelkõige piimatoodetest. Näiteks ühes klaasis piimas on natuke rohkem kui 200 mg kaltsiumit. Eakatel inimestel, eriti menopausi läbinud naistel, oleks luude hõrenemise vältimiseks vaja aga tarbida kuni 1500 mg kaltsiumit päevas. Siinjuures tasub teada, et tegelik vajadus nii suur pole, aga seedetraktist imendub kaltsiumist ainult neljandik või isegi vähem sõltuvalt sellest, kui suur hulk kaltsiumit korraga sisse võtta. Seega tasub kaltsiumi manustamine päeva peale laiali jaotada. Lisaks luude tugevatena hoidmisele mängib kaltsium rolli ka stabiilse unetsükli loomisel ja on vajalik südamelihase tööks.
Eakatel on kerge tekkima ka puudus kobolamiinist (vitamiin B12), eriti kui nende igapäevane toidulaud pole piisavalt rikkalik. Kobolamiini tase kehas on lisaks mitmekesisele toidule sõltuv hästi toimivast seedetraktist. Vanusega kipub seedesüsteemi mikrofloora muutuma aga ebastabiilsemaks ja samuti väheneb vananemisega soolestiku efektiivne imendumispind. See kõik suurendab riski kobolamiini puuduse tekkeks.
Kobolamiini puudus on eriti ohtlik just vanuritele, sest kobolamiin on vajalik närvisüsteemi toimimiseks ja võrreldes noorte inimestega on eakate närvisüsteem häiretele altim. Peamiselt väljendub kobolamiini puudus aina kehvemaks muutuvas mälus, väsimuse ja kurnatuse tundes ning meeleoluhäiretes.
Et tagada kehale piisavas koguses kobolamiini tuleks süüa piisavalt liha ja muid loomseid toite, nagu näiteks maks. Samuti on apteekides saadaval vitamiin B preparaadid. Toidulisandina tarbides on mõistlik võtta kobolamiini kompleksis koos teiste vitamiin B vormidega. Ka looduslikes allikates leidub B-grupi vitamiine alati komplektis, mitte üksikutena eraldi.
Vastavalt konkreetsele inimesele võib olla vajalik veel täiendavate toidulisandite tarbimine, et hoida ära erinevaid tervisehäired, mida oleks hiljem vaja tugevate ravimitega leevendada. 
Nagu terminist peegeldub, ei asenda "toidulisand" mitmekesist toitumist, vaid üksnes täiendab tervislikku toidulauda. Samuti ei maksa alahinnata liikumise ja hea tuju positiivset mõju tervisele. Toidulisanditel on aga oma koht hea tervise säilitamisel ja seda eriti just eakate seas.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas