Ajurveeda arst: toitumises on oluline kohalik tooraine

Doktor Somit Kumar patsientidega.
Doktor Somit Kumar patsientidega.Foto: Erakogu
Minevikus olid eestlastele toidulaual olulised võilill, suur takjas ja heinputk, räägib meie rahva toitumisajaloost tunnustatud ajurveeda arst doktor Somit Kumar.

Doktor Somit Kumar on tunnustatud ajurveeda arst, kes on esinenud loengute ja seminaridega üle maailma: Malaisias, Singapuris, Brasiilias, Türgis, Sloveenias, Ungaris, Hollandis, Leedus, Poolas, Lätis, Itaalias, Rootsis jne.

Doktor Kumar, olete uurinud eestlaste toitumisharjumusi minnes tagasi 17. sajandisse. Kui palju erineb tänapäeva eestlase toidulaud tollasest?

Sajanditetagune toitumine oli peamiselt mõjutatud Livoonia ja Saksa traditsioonidest. Toidul oli teine eesmärk lisaks toitvale funktsioonile. Kõhu kartulitega täitmise harjumus tuli palju hiljem ja kartulitarbimise trend tõusis kiirelt alles 1960ndates.

Varasemal perioodil oli võilille osatähtsus dieedis kõrge. Näiteks, üks tass värskelt korjatud võilillelehti sisaldab 112 % inimese päevasest A-vitamiini ja 535 % K-vitamiini vajadusest. Võilille kasutati peamiselt marineeritud või kuivatatud kujul.

Teine taim, mille juurt laialdaselt toiduks tarbiti ja mida teati heade verepuhastusomaduste tõttu, oli suur takjas (Articum Lappa). Jaapanis kasvatatakse suurt takjast ka praegu ja see on hinnatud delikatess.

Maitseainena kasutati Eestis ja kogu Põhja Euroopas heinputke (Angelica Sylvestris). See taim on tuntud nii folkloorist kui ka oma raviomaduste poolest.

Mida eestlased vanal ajal jõid?

Traditsiooniline jook, mida tarbiti erineval viisil oli kasemahl. Teine üllatav taim, mida kasutati palju joogiks oli vahtramahl (Acer Platanoides).

Loorberileht oli laialt kasutuses suppides juba siis ja seda kasutatakse ka praegu, seda tänu nii oma maitseomadustele kui maksapuhastavale toimele.

Kas on sarnasusi Indias ja Eestis kasutatavate ürtide osas?

Oletatakse, et seoses jääaja ja migratsiooniga liikus üks India hõim põhja ja tõi endaga kaasa palju ürte. Ent paljude vallutusretkede tulemusena on enamus neist ürtidest unustusehõlma vajunud. Üks näide tollal kasutatud taimest, mis on need ajad üle elanud, on köömned (Carium Carvis).

Millist neist iidsetest ürtidest-vürtsidest, mis ehk täna nii tuntud pole, võiksid eestlased hakata rohkem tarbima?

Karulauku (Allium ursinum), murulauku (Allium schoenoprasum), rohulauku (Allium oleraceum) on mõned neist taimedest. Vanasti kasutati neid toiduvalmistamisel soolatud ja kuivatatud kujul.

Värske nõges on samuti suurepärane maitsetaim, mida kasutada toiduvalmistamisel.

Mis ajendas Teid uurima eestlaste toitumisharjumusi?

Ajurveda eristab inimeste ravis/kohtlemisel kümmet isikupärast tegurit. Üks neist on asukohapõhisus. See tähendab, et peame teadma kohalikku traditsioonilist dieeti. Ajurveeda ei hõlma endas India toidu valmistamist. Pigem hõlmab see toiduvalmistamist hooajalisest ja kohalikust toorainest. Seega, kui mind lähetati Baltimaadesse tööle, oli mu esimeseks prioriteediks uurida ajaloolisi toitumisharjumusi Baltimaades.

Millist energiaeliksiiri soovitate eestlastel talvel tarbida?

Ei ole olemas kõigile sobivat rohtu. Tänapäeva teadus on arenenud nii kaugele, et me räägime nutrigenoomikast— teadusest, mis uurib inimese genoomi, toitumise ja tervisevahelisi suhteid.

See on ka ajurveeda üks postulaate—toitumine peaks lähtuma inimese sünnipärasest ülesehitusest ja hetkel esinevatest kõrvalekalletest tasakaalust.

Ajurveediline toitumine hõlmab iseenda tundmist ja söömist selleks, et olla rõõmus ja terve. Me oleme kõik millegipoolest erinevad isendid, seega toitumist ei saa üldistada. Ajurveeda seisukohast on oluline, et toiduks soovitatav tooraine oleks kohaliku kättesaadavusega.

Kas võiksite tuua näiteid, kuidas erinevad inimesed reageerivad erinevalt samale toiduainele?

Nagu öeldud, siis tuleb sobiva toidu soovitamisel arvestada lisaks inimese kehatüübile ka erinevaid kõrvalekaldeid. Näiteks, kui me räägime kalast, siis peame silmas kala kui head valguallikat. Ent kala on kasulik neile, kel on probleeme südamega. Nende jaoks, kel on nahaprobleeme või probleeme maohappesusega—kala vaid süvendaks juba esinevaid probleeme.

Võtkem paprika, mida peetakse heaks vahepalaks. Paprika rahustab Vatat ja Kaphat, kuid neil, kel on juba niiigi kõrge Pitta, suurendab see Pitta osakaalu veelgi.

Järgmine näide - köömned kõrgendavad juba niigi kõrget Vatat ja uimastava kõrvalmõju tõttu võib suurem kogus köömneid Vata-tüübi “pilve” viia.

Mis eristab ajurveedilist meditsiini tavameditsiiinist?

Ajurveediline nõustamine lähtub kehast kui tervikust: meelest, kehast ja hingest. Ent tänapäeva meditsiiinis on iga kehaosa jaoks eraldi spetsialist. Tavameditsiini puudujääk on see, et need spetsialistid uurivad rangelt oma ampluaa ulatuses ja tavaliselt ei suhtle omavahel, kui terviseprobleem asetseb kusagil mujal. Samuti ei ole arstidel toitumisalaseid teadmisi, mis aitaksid vaadata kaugemale leidmaks haiguste põhjuseid. Ajurveeda aga pakub terviseprobleemidele individuaalseid lahendusi.

Tänapäeva meditsiinis räägitakse nutrigenoomikast, farmakogenoomikast—tähendab, et on aru saadud, et kõigile ei sobi üks ja seesama ravim. Ajurveeda on lähtunud sellest ravipõhimõttest aga juba üle 5000 aasta.

Mida kõige sagedamini väärtõlgendatakse ajurveeda puhul?

Üks uskumusi, et ajurveeda tähendab veganismi, on kindlasti üks neist. Ajurveeda ei kuuluta, et inimesed peaksid olema taimetoitlased. See on teadus individuaalselt kohandatud toitumisest.

Kuidas saaksimegi soovitada eskimotele või Siberis -40 C elavatele inimestele saada taimetoitlasteks - nad jääksid tõsiselt haigeks sellist nõu kuulda võttes. Või võtame teise näite, sellise haiguse nagu tuberkuloosi ravimisel soovitatakse toidusedelisse samuti kaasata loomaliha.

Kes on doktor Somit Kumar?

Ta on kliinilise farmakoloogia interdistsiplinaar teadusuuringute juhataja Arya Vaidhya Chikitsalayam Teadusuuringute Instituudis, Indias (Coimbatore). Ta on omandanud magistrikraadi kliinilise farmakoloogia alal Raijiv Gandhi nimelises Terviseteaduste Instituudi Bangalores, Indias. Hetkel on omandamisel doktorikraad molekulaarbioloogias (Läti Ülikool, Riia).

Doktor Kumar on osalenud teadusuuringutes mis käsitlevad ajurveedilise lähenemise efektiivsust reumatoidilise artriidi ravis ning osaleb muuhulgas teadusuuringute töögrupis koostöös Pauls Stradiņš Ülikooli kliinilise haiglaga Lätis, mis uurib ajurveeda efektiivsust 2. tüüpi diabeedi ravis. Samuti teeb koostööd Milaano Ülikooliga Duchenne lihasdüstroofia ravi alal. On seotud ajakirjade “Ancient Science of Life” ja “Journal of Clinical Rheumatology in Ayurveda” väljaandmisega.

Doktor Somit Kumar esineb 12.-13.novembril Tallinnas terviseseminaridel Ela Terve Elu: Talv.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas