Mida kellakeeramine meiega teeb?

Sellel pühapäeval minnakse üle talveajale, kellad nihutatakse üks tund tagasi. Sellisel kellaga mängimisel on aga teaduslikult tõestatud mõjud.

Talveajale keeratakse kella oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 Eesti aja järgi (30. oktoober 2016 ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva).

Talveajale minnes keeratakse kella üks tund tagasi ehk päev on üks tund pikem.

Novaator kirjutas, et võiks arvata, et kella keeramine kaks korda aastas ühe tunni võrra mõjutab inimese enesetunnet vaid ühel-kahel sellele järgneval päeval, kuid tegelikult see nii lihtne ei ole. Näiteks Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas, on uuritud, kuidas see üleminek mõjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust või unisust. Selleks võrreldi une parameetreid kella keeramisele eelneval nädalal ühe või paari üleminekujärgse nädala vältel.

Leiti, et kevadine kella ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistõttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Kui inimesel on võimalus oma päevaplaani kohandada, ärkab ta umbes pool tundi hiljem ja magab ka umbes sama palju rohkem, kuid sellise võimaluse puudumisel täheldatakse uneaja lühenemist umbes tunni võrra, mis toob kaasa ka selle, et inimene on päeva jooksul unisem ning tema üldine võimekus väheneb. Kõige rohkem kannatavad keskmisest hilisemad kronotüübid ehk õhtuinimesed. Nende hulgas on ka paljud kooliealised lapsed, kelle päev algab ikka samal kellaajal kui varem. Sellised muutused une struktuuris ei möödu mõne päevaga, vaid kohanemine võib võtta aega 2-3 nädalat.

Sügisesel kella tagasikeeramisel on une struktuurile samuti oma mõju – inimesed ärkavad umbes pool tundi varem ja une kogupikkus väheneb samuti paarikümne minuti võrra. Seega ei pea paika populaarne arvamus, et sügisesel vööndiaega tagasituleku järgselt saame ühe tunni rohkem magada. Tegelikkuses kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.

Sügisene kellakeeramine on raskemini talutav just varajastele kronotüüpidele, eriti kui neil on keskmisest lühem uneaeg. Kokkuvõttes mõjutab kellakeeramine inimesi nii kevadel kui ka sügisel, kuid see mõju on hommiku- ja õhtuinimestele erinev.

Äripäev
28. October 2016, 09:11
Vaata EST või RUS arhiivi