Kuidas pääseda kuivavast ninast?

Kui koera nina on jahe ja niiske, on koer heas vormis. Ka inimese kohta kehtib sama põhimõte, kirjutab nina-kurgu-kõrvaarst Margus Luht.

Vastsündinus sisaldub vett sama palju kui lavakurgis, ca 90%, kuid elatud aastatega muutub inimese keha järjest kuivemaks ning puisemaks. Vanurite veesisaldus langeb alla 60%. Kõik kuivab. Kõige enam kuivab ventilatsioonitoru – nina. Elanikkonna vananemise, stressava eluviisi ja linnastumise tõttu kohtab üha enam kuivavate ninadega inimesi.

Kuivava nina varaseks tunnuseks on hommikune nuuskamine. See on selline nohu, kus inimene peab hommikuse tualeti ajal korduvalt nina nuuskama, et seda „käima saada,” ülejäänud päev möödub aga reeglina probleemivabalt.

Hommikuse nuuskamisena annab enesest märku üks ninaga seotud surnud ringidest. Nimelt nina kuivab  sest on kahjustunud ja töölepanekuks kahjustakse teda nuuskamisega veelgi.
Nuuskamine on ninale kahjulik. Kahjulikuks nimetan ma sellist nuuskamist, mida tehakse ninas esineva ebameeldiva tunde kõrvaldamiseks korduvalt ja suure jõuga, kuid taskurätiku järgi vaadates ilma erilise tulemuseta.

Hommikuse nuuskamise põhjuseks on öise kuivamise tõttu tekkiv limatranspordi häire ninas, sest konveier seiskub kaheksaks tunniks ning materjal kuhjub. Viskoosset sekreeti on kuivast ninast raske kätte saada, jõuline nuuskamine aga ärritab trauma hinnaga nina, stimuleerib limaeritust ning toob sellele korraks kergendust. Siiski lõhub tugev nuuskamine ninalimaskesta mõnikord rohkem kui ta ööpäeva jooksul paraneda suudab. Kui midagi ette ei võta, kujuneb olukord, kus nina raugastub loetud aastate jooksul ning kroonilise trauma tõttu rikutud limaskesta selles elus enam ei taasta. Seetõttu oleks hommikune kuiva nina nuuskamine mõistlik asendada teise tegevusega - näiteks hommikuse loputusega  ja järgida ka magamistingimuste kohta toodud juhiseid.

Mida teha, kui nina kuivab?
Nina niiskus on segu karikrakkude limast, seromukoosnäärmete nõrest, epiteelile sadestunud materjalist, pisaratest ja jahedale limaskestale kondenseerunud veest!

Karikrakkude ja seromukoosrakkude hoogsamale tegevusele sundimine oleks kõige õigem. Minu  lemmikuks on kujunenud aga kondensatsioonireaktsiooni ehk „kastepunkti” kasutamine, mis on rakendatav koheselt ning võimadab tunde ja isegi päevi kestvaid ravikuure.

Kondensatsioonireaktsioon ehk kastepunkt on mõiste koolifüüsikast
Keda füüsika ei huvita, võib  vaadata dushi alt tulles udusesse peeglisse vannitoas või hingata lähedalt külmale aknaklaasile. See sama udu moodustub ka väljahingatava õhu ja ninalimaskesta kokkupuutel. Mida jahedam on limaskest, seda rohkem.

Normaalsel kõrberebasel on ninalimaskest kogu aeg niiske  ja jahtub sissehingates limaskestalt aurustumise tõttu nii palju, et väljahingatava õhu niiskus haaratakse kadudeta taaskasutusse. Ja seda põrgukuumusele ja kuivusele vaatamata. Kui rebasel oleks hüpertoonia või stress ja nina jääks kuivaks, kaotaks ta hingamisega liigselt vett ja riskiks janu pärast hingusele minekuga. Loodus on teda varustanud väga arenenud ninakarbikute süsteemiga.

Mõtlen kõrberebasele alati, kui näen patsienti, kelle hingamist on parandatud karbikute eemaldamise abi.

Joogast on üle võetud ja Eestis juba 15 aastat propageeritud ninapesureid.

Euroopalikuks vesiravi viisiks on  ninnapihustatavad soolalahused. Rahva seas on levinud vahtkustuti taolises pakendis kuid soodsa hinnaga „Humer”. Mõnusamad väikesed sprey-pudelid 30 ml  lahusega on mugavad kasutada kuid maksavad 50-100 kr tk. Korki ära keerata ei saa. Kaupmehe kavalus. Mis kunst oleks ise soolalahus valmistada ja pudelit aina uuesti täita.

Eemaldatava korgiga ninasprei pudel oleks ülalmainitud põhjustel nohuhaigete jaoks tõeline kullaauk?!

Miks pikk jutt pudelitest? Nimelt tuleks soolalahust ninna piserdada sageli. Sama sageli kui suitsumehed suitsu teevad. Pakk päevas loetakse keskmiseks suitsetajaks. Seega peaks tervistumisesoovi korral pihustama 20-40 korda päevas. Ninaspreide hindu vaadates teeks see 1500-3000kr kuus soolvee eest! Raske vesi!

Kui ignoreerida loputuskannude tootja poolt soovitatud loputussoola hinnaga ca 1kr/gramm (1000kr/kg),ja võtta seda köögi soolatopsist,  on ninaloputus loputuskannuga praktiliselt tasuta. Kahjuks saab seda teha vaid sansõlmes. ..

Põhjamaad oma aastaaegade vahetumisega on oivalised. Pikad, üle tunni kestvad jalutuskäigud või sport jahedas värskes õhus on kuivava nina raviks veel paremad kui aurusaun. See, et soojal maal käimine hingamisele ravivalt mõjub, võib olla seotud ka reisiga seotud elustiili muutuse, rõõmu ja lõõgastumisega, mis üle parasümpaatilise närvisüsteemi paranemise esile kutsub ja „surnud ringi” vahel pikemaks ajaks katkestab. Elutempo aeglustamine maailmavaate muutmise abil võib samasugust toimet avaldada ka kodunt lahkumata ilm täiendavate kulutusteta.

„Hommikused nuuskajad” võiksid oma nina ravida ka magamise ajal. Selleks peab magamistoa temperatuuri langetama võimalikult madalale, et kondensatsioonireaktsioon võiks käivituda ka kuiva limaskesta korral. Õhuniiskuse suurendamiseks toas  on soovitav esmalt küte maha keerata ja alles seejärel vastavalt vajadusele aknaid avada. Kui magamistuba saab oma soojuse ukse kaudu teistest ruumidest, muutub õhk seal niiskemaks.

Et vältida öist limaskestade kuivamist janu tõttu, tuleks jälgida seda, et  tahket toitu õhtul ei söödaks mitte hiljem kui ca kolm tundi enne und. Seedimine eemaldab seedemahlade näol ringlusest palju vedelikku ja põhjustab mõni tund peale sööki janu. Hiline sööja jõab enne vedelikukaotuse korvamist uinuda ja kannatab seetõttu hingamisteede kuivuse all rohkem.

Neil kes kipuvad magama lahtise suuga, mida näitab öine keele ja suu kuivamine, soovitan magamise ajaks diagonaalselt suu kinni teipida. See väldib suu kuivamist, sunnib nina hingama ja seeläbi niisutuma. Ühtlustab õhuvoolu stimuleeriva toime abil ninaõõnte kuju. Suletud suu parandab keelepära asendit ja väldib mingil määral keelepära tüüpi unelämbust. Diagonaalse teipimise korral saab suunurkadest vajadusel hingata ja osavamad isegi juua.

Võte on vaid osaliselt originaalne ja tekkis ühe iidse norskamisvastase lõuatõstmise seadme tööpõhimõtte, nina füsioloogia teadmise ja sellise ravivõtte nagu „Buteiko hingamne” sünteesimisel.

Äripäev
25. October 2016, 10:47
Vaata EST või RUS arhiivi