7 müüti vaktsiinide kohta

Vaktsiinid on teema, millega kaasneb alati palju vaidlusi ja erinevaid seisukohti - kas vaktsineerida või mitte vaktsineerida? Siin on väike loetelu vaktsiinidega seotud müütidest.

1. müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida
Kuna vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitaja või selle osakesi, siis ei saa vaktsiin põhjustada haigestumist. Seetõttu on vaktsineerimine organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks kui nakkushaiguse läbipõdemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed. Nakkushaigust põdev inimene levitab haigusetekitajaid teistele inimestele, kellel võib haigus kulgeda raskelt ja lõppeda kurbade tagajärgedega. Vaktsineeritud inimene ei haigestu ega levita seetõttu haigustekitajaid teistele inimestele.

2. müüt: Pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei esine
Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Tänases globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul haigustekitajate levik suvalisest maailma paigast teise. Seetõttu tuleb vaadata meid ümbritsevaid ohte laiemalt. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.

3. müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise
Ohutute nakkushaiguse vastu ei ole vaktsiine välja töötatud, sest sellel puudub praktiline väärtus. Vaktsineerimine on alati vajalik siis, kui sellest saadav kasu kaalub ülesse vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed kerged ja kiiresti mööduvad. Kõige tavalisem vaktsineerimise kõrvaltoime on süstikoha punetus, valulikkus ja turse ning kerge palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse poolt põhjustatud tervisehädadega, kuna viimased on sootuks raskemad ning võivad organismile põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma.

4. müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid
Vaktsiinid sisaldavad peale haigustekitaja osakeste ka üliväikestes kogustes abiaineid. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes. Abiained lisatakse vaktsiinidele selleks, et tagada nende tõhusus ja ohutus. Kõik vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist põhjaliku kontrolli, sh inimuuringud. Ravimite ohutust jälgitakse rutiinselt ka pärast selle turule tulekut. Ükski Euroopa või Eesti ravimiameti müügiloaga vaktsiin ei sisalda inimorganismile ohtlikus koguses abiaineid ega muid ühendeid.

5. müüt: Vaktsineerimine nõrgestab organismi ja muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks
Vaktsineerimine ei nõrgesta organismi ega muuda inimest teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Samuti ei nõrgene organismi üldine vastupanuvõime vaktsineerimise tagajärjel. Kuna vaktsineerimisel viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitajaid või nende osakesi, ei saa vaktsineerimine põhjustada haigestumist ega seeläbi kuidagi nõrgestada organismi. Vaktsineerimine kaitseb kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse.

6. müüt: Vaktsineerimine tekitab raskeid haigusi
Vaktsineerimist on üritatud sageli seostada mitmete haiguste ning tervisehädadega. Korduvad tõenduspõhisele meditsiinile toetuvad teadusuuringud ei ole näidanud vaktsineerimise põhjuslikku seost püsiva ajukahjustuse, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, diabeedi, imikute äkksurma, astma jt haigustega.

7. müüt: Vaktsiinid on suur rahaallikas
Vaktsiinide, nagu kõikide ravimite tootmine, on äriline tegevus. Haiguste ennetamine on alati odavam kui haiguste ravimine. Seetõttu oleks üksnes majanduslikust seisukohast lähtudes ravimitööstusel kasulikum vaktsiine mitte toota. Maailmas puuduvad seni tõhusad ja ohutud vaktsiinid mitmete raskete nakkushaiguste vastu nagu HIV, malaaria jm. Nende vaktsiinide loomisel oleks võimalik riikidel seniste ravikulude pealt säästa miljardeid kroone aastas ja vältida suurt sotsiaalmajanduslikku kahju. Seetõttu rahastavad mitmed riigid, rahvusvahelised fondid ja organisatsioonid uute vaktsiinide väljatöötamist oma vahenditest.

Loe rohkem vaktsineerimisega seotud müüte vaktsineerimine.ee leheküljelt.

Äripäev
22. October 2016, 22:36
Vaata EST või RUS arhiivi