Migreenikutel pole tihti õigeid ravimeid kodus

Arstitudeng ja kiirabiarst Siim Rinken
Arstitudeng ja kiirabiarst Siim RinkenFoto: ÄP: Raul Mee
Eesti arstid ja arstitudengid esitlesid hiljuti uuringut, millest selgus, et tihti pole migreeniga inimestel kodus käepärast õigeid ravimeid.

2016. aasta aprillis esitleti uuringut "Migreeni käsitlus haiglaeelses etapis - kuuekuuse uurimisperioodi põhjal kahes Eesti suurimas kiirabiasutuses," mille autorid on Sirli Saar, Siim Rinken, Merli Mändul ja Mark Braschinsky.

Töö eesmärk oli analüüsida kuue kuu jooksul (1.07.2014-31-12.2014) Eesti kahe suurima kiirabiasutuse väljakutseid peavaluga patsientide juurde. Uuring põhineb kiirabikaartidel, millele oli juhtivaks diagnoosiks märgitud migreen.
Kokku oli poole aasta jooksul Tartu kiirabi ja Tallinna kiirabi teeninduspiirkonnas 256 migreenisümptomaatikaga patsienti, mis teeb keskmiselt 1,4 migreenikutset päevas ja seda vaid Tallinna ja Lõuna-Eesti peale.

Tööst selgus, et üldine inimeste teadlikkus oma haigusest on suhteliselt madal. 

Sage paevalu põhjus
Migreen on sagedaseim neuroloogiline haigus, mis alandab elukvaliteeti ja on sotsiaalmajanduslikult väga kulukas. Migreenile on iseloomulik episoodiline, valdavalt ühepoolne pulseeriv peavalu koos kaasuvate sümptomitega nagu iiveldus, oksendamine, foto- ja fonofoobia ning liikumistalumatus. WHO statistika kohaselt on migreeni levimus 12-16% elanikkonnast, seejuures naiste ja meeste suhe 3:1.
Kuigi peavalusid on erinevaid, aetakse neid tihtipeale omavahel segamini ning selle tõttu rakendatakse ka valesid võtteid. Peavalu põhjuse väljaselgitamine aitab inimesel enda jaoks palju ära teha, sest nii on võimalik peavalusid ennetada kui ka rakendada mittemedikamentoosseid võtteid nende leevendamiseks. Diagnoosimata migreeni või pingepeavalu ebaadekvaatne käsitlus võib aga viia ravimite ületarvitamiseni ja sellest tingitud peavaluni.
Kuigi migreen on kõige levinum neuroloogiline haigus ning selle raviks on välja töötatud tõhusad teaduslikult tõestatud ravimid triptaanid, vajab sellest hoolimata iga päev mõni inimene migreeni tõttu ka kiirabi. 

Triptaane on kodus vähestel
Uuringust selgus, et isegi kui inimestel on neuroloogi poolt kinnitatud migreeni diagnoos, siis spetsiaalseid migreenivastaseid ravimeid ehk triptaane oli kodus vaid üheksal protsendil kiirabi kutsujatest. Siinkohal oli uuringu teostajate hüpotees, et inimestel, kellel on kodus triptaanid olemas, ei vaja nii sagedasti kiirabi sekkumist. Lisaks tasub arutada, kas kiirabi mitte vajavate inimeste seas on haigusest teadlikkus kõrgem ja sellepärast ei vajata täiendavat abi ning osatakse oma haigusega paremini toime tulla. Selleks peaks aga tegema täiendavaid uuringuid.
Triptaanid on efektiivsed ja sellepärast peaksid need olemas olema igal enda tervisest lugupidaval migreenidiagnoosiga inimesel.
Uuringust selgus, et millegipärast ootavad inimesed, et kiirabi saadab korda imesid. Koguni 44% Tartu kiirabi ja 14% Tallinna kiirabi poolt teenindatud kutsetest olid sellised, kus inimesed ei olnud enda aitamiseks võtnud ühtegi ravimit ja kasutasid esmase ravivatena helistamist numbril 112. Valuvaigistitest käsimüügis olevad ibuprofeen ja paratsetamool on laialdaselt kättesaadavad ning efektiivsed migreeni kui ka teist tüüpi peavalude korral. Kuna antud ravimite puhul on tõestatud valu leevendav efekt ka migreeni korral, siis tihtipeale juhtubki, et kiirabitöötajad manustavad patsiendile just neid samasid ravimeid.

Opioidid ei aita
Migreeni ja ka teist tüüpi peavalude korral on oluline, et me kasutaksime adekvaatset ravi. Tihtipeale on inimestel kodus olemas erinevaid valuvaigisteid ning migreenihoo ajal võetakse ka neid. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et see ei ole ilmtingimata vale tegevus, kuid migreeni korral ei ole kasu opioididest. Nimelt mõjutavad need peamiselt seljaaju tagasarves asuvat substantia gelatinosa't ning pea piirkonna valude korral ei ole nii efektiivsed.
Sellest lähtuvalt soovitame inimestel uurida enda haiguse kohta, hankida endale koju vajalikud ravimid ning neid ka kasutada. Migreeni korral tasub varuda endale koju triptaane, hoida tagavaraks mõnda mittesteroidset põletikuvastast ravimit nagu näiteks ibuprofeen ja ka paratsetamooli.
Siinkohal on oluline kinni pidada ravimite manustamise eeskirjast ja mitte ületada lubatud päevast maksimaalset annust.
Tugevate, episoodiliste ja pulseerivate peavalude korral tasuks kindlasti täpse diagnoosi ja tõhusate ravimite saamiseks pöörduda perearsti ja neuroloogi vastuvõtule.

Äripäev
21. October 2016, 12:34

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi