Uuring: taimetoitlus toob kaasa terviseriske

Taimetoitlased peavad oma menüü täpselt läbi mõtlema.
Taimetoitlased peavad oma menüü täpselt läbi mõtlema.Foto: flickr.com
Suur osa taimetoitlastest ei ela segatoitlastega võrreldes kuidagi tervislikumalt ning sealjuures on neil pigem suurem võimalus mitmeteks tervisehädadeks, selgus Eesti taimetoitlaste seas tehtud uuringust.

Toitumisega seotud teemad on jätkuvalt aktuaalsed. Ühest küljest räägitakse inimestest, kellel pole piisavalt toitu või sissetulekut selle soetamiseks, teisalt aga üha enam ka varjatud nälgusest, mille korral küll süüakse enda arvates hästi ja piisavalt, kuid siiski ei saada kõiki vajalikke toitaineid. Et viimasel ajal muutub taimetoitlus üha populaarsemaks, kerkib küsimus, kuivõrd selle räägitud kasulikud mõjud kinnitust leiavad, kirjutavad uuringu autorid, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Anna-Liisa Tamm ja Ülle Parm Postimehes.

Olukorra selgitamiseks uuriti Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koostöös Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudiga taimetoidu mõju luutihedusele, keha koostisele ja erinevatele vere parameetritele. Lisaks sellele pöörati tähelepanu uuritavate üldisele tervisekäitumisele, nagu kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja muu seesugune.  

Uuringus osales 171 inimest. Taimetoitlasi oli neist umbes 40 protsenti – 27 veganit ja 41 ovolaktovegetaarlast. Uuringusse kaasati taimetoitlased, kes polnud liha tarbinud vähemalt viimased kaks aastat – keskmiselt olid nad lihavabalt elanud viimased seitse aastat.

Tulemused ootamatud

Kahjuks näitavad meie uuringu tulemused, et Eesti taimetoitlased ei ela segatoitlastega võrreldes kuidagi tervislikumalt: enamik taimetoitlastest ei järgi söögikordadel kindlaid kellaaegu, nende füüsiline aktiivsus on madal (kaks kolmandikku on väheaktiivsed), üle poole tarbivad alkoholi ja 15 protsenti suitsetab. Siinkohal tuleks märkida, et taimetoitlastest mehed käitusid tervislikumalt kui naised. Näiteks oli nende seas vähem suitsetajaid ja nad arvestasid rohkem asjaoluga, et taimetoidus on teatud toitained puudu.

Üldiselt ei olda rahul oma kehakaaluga, mis võib tuleneda vähesest liikumisest. See on ootamatu tulemus, sest ülekaalulisust taimetoitlaste seas ei esinenud. Taimetoitlased ei kipu rasvuma, sest nad söövad rohkelt puu- ja köögivilju ja  väldivad lihasaadusi. Lisaks sellele tarbivad nad segatoitlastega võrreldes olulised vähem ka küllastatud rasvhappeid ja söövad rohkem antioksüdante ja kiudaineid. Selline menüü vähendab vere lipiiditaset ning seekaudu ka rasvumise tõenäosust.

Väidetakse, et taimetoitlastel on väiksemad suremusnäitajad. Erinevad uuringud näitavad tõepoolest, et taimne toit mõjub ainevahetusele positiivselt. Lisaks sellele soodustab taimne toit seedimist, aitab ära hoida südameinfarkti ja teise tüübi diabeedi tekkeriski ning hoiab kolesterooli, glükoosi, insuliini jm metaboolsele sündroomile iseloomulikud verenäitajad ja vererõhu madalal.

Enam-vähem selliseid tulemusi andis ka meie uuring, kuigi sarnaselt mõne varasema uuringuga oli taimetoitlastel küll madalam vere üldkolesterooli tase, aga ka nn hea kolesterooli tase. Just viimase kõrgemaid väärtusi seostatakse madalama metaboolse riskiga. Kui välistasime kontrollgrupist üle- ja alakaalulised ja võrdlesime normaalkaaluliste ja taimetoitlaste vere parameetreid, siis olid need normaalkaalulistel siiski paremad kui taimetoitlastel. Seega järeldasime, et oluline metaboolse riski vähendaja on normaalne kehakaal.

Taimetoitlusega seotud ohud

Erinevate uuringute tulemused on näidanud, et taimetoit ei ole ainult tervislik. Taimetoitlastel (eriti veganitel) on veres madalam B12-vitamiini, kaltsiumi ja raua tase ja see võib viia luude hõrenemise ja aneemiateni. Täpsemalt sel teemal peatumata võib öelda, et meie töö tulemuste põhjal on taimetoitlastel suurem risk aneemiate tekkeks, kuna näiteks nende hemoglobiini, raua ja B12-vitamiini väärtused olid võrreldes kontrollgrupiga madalamad ning punavereliblede maht erinev.

Ka taimetoitlaste luutihedus on segatoitlastega võrreldes oluliselt väiksem, eriti ilmneb see lülisamba lumbaarosa ja reieluukaela piirkonnas. Antud teemale on ka varem erilist tähelepanu pööratud, kuna taimne toit on seotud kaltsiumipuudusega, mis on aluseks osteoporoosi tekkele ehk luude hõrenemisele. Kuna luud muutuvad hapramaks, siis võivad nad kergemini murduda. Seega peab taimetoitlane väga arvestama, et saadav kaltsiumi ja D-vitamiini kogus oleks piisav.

Piimatoodete mittetarbimist on võimalik kompenseerida küll mõne taimse toiduga (nt tumerohelised köögiviljad), kuid piisava koguse saamiseks tuleb nende tarbimist regulaarselt jälgida. Oluline on nentida, et kuna uuring tehti varastel kevadkuudel, siis oli kõigi uuringus osalenute D-vitamiini tase madal ja seega peaksime me kõik oma D-vitamiinide taset jälgima.

Loe pikemalt siit.

Uuringust ja selle tulemustest saab detailsemalt lugeda siit (inglise keeles).

Äripäev
20. October 2016, 14:44
Vaata EST või RUS arhiivi