Laste vitamiine tuleb hoolikamalt timmida

Tihti on lastele mõeldud vitamiinid tehtud neile lõbusaks ja magusaks.
Tihti on lastele mõeldud vitamiinid tehtud neile lõbusaks ja magusaks.Foto:
Laste vitamiinidest rääkides peame silmas samu aineid, mida täiskasvanugi vajab, erinevus tuleneb annustamisest.

Millal ja millistele vitamiinidele laste puhul erilist tähelepanu osutada?
Lapse keha on mõõtmetelt väiksem kui täiskasvanu oma, kuid intensiivsete arenguprotsesside tõttu vajab optimaalses koguses makro- ja mikrotoitaineid. Ideaalis saab laps kõik vajaliku kätte tasakaalustatud toitumisega ega pea kindlasti toidulisandeid tarbima. Paraku võib paljude laste toitumine olla puudulik, ühekülgne või alla tegelike vajaduste. Põhjusteks on valikuline toitumine, toidutalumatused ja -allergiad, ülemäärane vaimne ja füüsiline koormus või väär kasvatus ja ebatervislik eeskuju.

Eesti geograafiline asukoht tingib sageli vitamiin D hüpovitaminoosi. Keha saab D-vitamiini kas ise ultraviolettkiirguse abil sünteesides või toiduga. Vitamiin D peamised ülesanded on kaltsiumi imendumine ja immuunrakkude toetamine. Lisaks luude tugevdamisele mõjutab vitamiin D lihaste kontraktiilsust, olles seega oluline kõndima õppiva lapse arengus. Viimaste uuringute kohaselt mõjutab vitamiin D pahaloomuliste kasvajate, infektsioonide, ateroskleroosi, sclerosis multiplex´i, reumatoidartriidi ja kõrgvererõhktõve arengut- haigused, mida vananevas populatsioonis üha enam esineb.

Kuna vitamiin D poolväärtusaeg veres on ligikaudu 30 päeva ja varud talletuvad rasvkoes maksimaalselt 2 kuud, pole üleannustamise ohtu. Eesti ravijuhised soovitavad imikule igapäevaselt D-vitamiini lisaks anda 2 aastat. Kuni 14-aastaste päevane soovituslik D-vitamiini annus on 10 mikrogrammi, kuid tõenäoliselt annavad tulevased ravijuhised kõrgema väärtuse. Apteegid pakuvad D-vitamiini nii kapsli, tilga, sprei, tableti kui närimistableti kujul. Rasvlahustuva vitamiinina peab tabletivormi imendumise soodustamiseks toiduga koos manustama. Muudes ravimvormides on vitamiin juba lahustunud ja hästiimenduval kujul.

Toidust leidub D-vitamiini enim rasvases kalas, munakollases ja võis. Piisava koguse vitamiini kättesaamiseks peaks kala regulaarselt tarvitama, kusjuures kuumtöötlemine vähendab vitamiini kogust. Laktoositalumatusega lapsed peavad D-vitamiinile lisaks kaltsiumi juurde manustama. Luude kasvuks oluliste fosfori ja magneesiumi toidust kättesaamisega üldiselt probleeme pole.

Jahedamate ja vihmasemate ilmade tuleku ja lasteaedadesse-koolidesse mineku ajal on oluline vaadata üle lapse värskete marjade, puu- ja köögiviljade tarbimine. Neis leidub peale seedimise jaoks vajalike kiudainete antioksüdantset C-vitamiini. Kofaktorina osaleb L-askorbiinhape mitmetes ensümaatilistes protsessides, olulisim neist on kollageeni süntees ja haavade paranemine. Lisaks tõstab see organismi vastupanuvõimet infektsioonidesse ja soodustab mikroelementide, nagu raud, imendumist soolestikust.

Päevane soovitatav kogus C-vitamiini kuni 14aastastel lastel on 50 mg, kuid vajadus suureneb külmetushaiguste korral. Rohkelt leidub C-vitamiini näiteks astelpajus, paprikas, tsitruselistes, mustsõstardes, kibuvitsas, kapsas, brokolis, kaalikas ja tomatis. Paraku laguneb vitamiin C üsna kiiresti valguse, hapniku ja temperatuuri toimel, sestap on oluline just värske toiduaine tarvitamine. Magusalembeste laste puhul on oluline teada, et C-vitamiini imendumist mõjutab glükoos. Kuna mõlemad kasutavad rakku sisenemiseks samu retseptoreid, siis suhkrurikka eine järgselt on sensorid küllastunud ja vitamiin C ei jõua rakku. Juhul kui laps on kehv sööja või kui talvisel ajal puudub võimalus värsket toiduainet hankida, võib vitamiini juurde anda kvaliteetse toidulisandi näol.

Laste puhul on tähtis preparaadi üksikasjalik koostis, see tähendab tehislike magus-, värv- ja lõhnaainete puudumine. Vesilahustuva vitamiinina on selle üleannustamine vähetõenäoline. Immuunsusele olulised vitamiinid on veel A- ja E-vitamiin ning mineraalained tsink, seleen ja kroom.  
Keskkond lasteaias ja koolis võib lapse närvisüsteemile ajuti üsna koormav olla. Samuti tegelevad paljud lapsed aktiivselt sportimisega, mis tähendab kehale vitamiinide ja mineraalainete mõttes lisakulu.

Neuronite optimaalseks toimimiseks on vajalik kõigi B-rühma vitamiinide optimaalne sisaldus kehas. Enamasti saab need mikrotoitained kätte normaalse toitumisega teraviljadest, seemnetest, pähklitest, rohelistest köögiviljadest, piimatoodetest, pärmist ja munast. B1- ja B2-vitamiin osalevad süsivesikute ja rasvade, B6-vitamiin ka valkude ainevahetuses, olles oluline eelkõige sportlikele lastele. B5-vitamiini vajavad neerupealiste hormoonide produktsioon. Kasvavale organismile on vereloome seisukohast oluline ka folaatide ja B12-vitamiini sisaldus toidus. Viimast saab kätte eelkõige loomsest toidusest. Kui laps on mingil põhjusel taimetoitlane, on oluline B12-vitamiini juurdemanustamine. Vitamiin B12 puudus ilmneb alles 5-6 aasta pärast, mistõttu ei pruugi paar aastat kestnud taimetoitlus vereanalüüside tulemusena defitsiiti tuvastada. Seega peab vanem, kes lapsele üksnes taimset toitu pakub, äärmiselt teadlikult toidusedelit koostama. Taimetoitlaste kalduvuse tõttu vitamiin B12 defitsiiti jääda on mõningaid taimseid piimasid selle vitamiiniga rikastatud.

Vitamiinidele lisaks peab lapse menüü sisaldama piisavas koguses vett, milleks on kuni 12aastastele 1,5 liitrit päevas. Tarbida tuleb sobivas vahekorras süsivesikuid, rasvu ja valke, vastavalt 55, 30 ja 15%. Oluline on rasvade koostis, põhirõhk olgu küllastumata rasvhapetel, eriti oomega-3 ja -6 rasvhapetel, mida keha ise sünteesida ei suuda. Kiudainete soovituslik kogus üle üheaastastel lastel on 8-13 g 1000 kcal tarbitud energia kohta. Valem laste ligikaudseks kiudainete tarvitamise koguseks on "vanus+7".

Lapse tervise põhialus on tasakaalustatud, regulaarne ja teadlik toitumine, kuid mõningatel juhtudel tekib vajadus toidulisandite järele. Toidu suhtes väga valivatele lastele võib kindluse mõttes teha aeg-ajalt multivitamiini kuure. Komplekspreparaatidesse on vitamiinid valitud omavahel sobivates osakaaludes, arvestades kasvava organismi vajadusi. Tänapäevased multivitamiinid meenutavad välimuselt ja maitselt komme, mistõttu ajavad lapsed need tihti omavahel segi ja kipuvad vitamiine üle tarvitama. Tegu on siiski organismi füsioloogiat mõjutavate aktiivsete ainetega, mille manustamine peab olema kontrollitud. Kui laps tarvitab mitu preparaati korraga, tuleks nende koostis üle vaadata ja vitamiinide-mineraalainete kattuvused välistada.

Kasvav organism vajab normaalseks arenguks sobivas vahekorras toitaineid. Toidulisand on eelkõige täisväärtusliku toitumise toetaja. Selle tarvitamine sõltub lapse füsioloogiast, toitumisharjumustest, menüüst, vaimsest ja füüsilisest koormusest. Lapsevanematel lasub vastutus näidata igapäevase toitumiskäitumisega lastele eeskuju ja tagada tervisele kasulike toitainete kättesaadavus.

Äripäev
20. October 2016, 13:42
Vaata EST või RUS arhiivi