Rinnavähi võtmesõna on varane leid

ITK naistearst Gabor Szirko
ITK naistearst Gabor SzirkoFoto: mu.ee
Rinnavähiga seotud teemad on alati päevakorras, sest see on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Õnneks on seda võimalik efektiivselt ravida, kui õigel ajal haigus avastada.

Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda parem on rinnavähihaige 5 aasta elulemus. I ja II staadiumi korral on see peaaegu 100%.
Pisut rinna anatoomiast. See koosneb näärmekoest ja rasvkoest. Näärmekude on ühenduses rinnanibuga piimajuhade kaudu. Kliiniliselt jagatakse rind neljaks kvadrandiks ja keskosaks. Kontrollides tuleb tähelepanu pöörata ka kaenlaalustele, et sealt avastada suurenenud lümfisõlmi.

Ka rindade arengule tuleb vahel tähelepanu pöörata. Juba vastsündinul võib olla rinnanäärmes nibualune kühm, mis kaob. Lõplikult kujunevad rinnad välja paar aastat enne puberteediea lõppu, mõnikord ka hiljem.
Rinnanäärmes on palju tüvirakke, mis näitab alatist valmisolekut muutuda, kuid just sellistes elundites võibki sagedamini tekkida ka pahaloomuline kasvaja.
Menstruaaltsükliga seotud muutused on samuti rinnanäärmele olulised. Tihti on mõistlik seetõttu rinnanäärmeid uurida ajal, mil need pole tsükli tõttu  n-ö aktiviseerunud. Rasedus toob kaasa väga suuri positiivseid muutusi. Juba üks rasedus enne 30. eluaastat vähendab rinnavähi riski tunduvalt.

Menopausis seevastu hakkab rinnanäärmekude tagasi tõmbuma, asemele tuleb rasvkude ning mammogrammidel on näha nn jääknäärmekude.  Menopausis võib rindade mass suureneda. Tihti on menopausile läheneval naisel rinnas ka ohtralt tsüste. Sissetõmbunud nibugi võib olla healoomuline muutus ealistest iseärasustest, ehkki see ajab naist paanikasse ning vajab kindlasti kontrollimist.
Naised pöörduvad vahel seetõttu, et leitakse kaenla all mingi tükk. See võib olla isegi kaenlaalune lisarinnanääre, mõnikord isegi lisanibu.

Sage kaebus on selles, et rinnad pole ühesugused. Küsitakse, kas on rind on suurem kasvaja tõttu. Enamasti on rindade suuruse erinevus täiesti loomulik, ning kui vahe on häirivalt suur,  saab seda plastilise operatsiooniga korrigeerida.

Vahel on kaebuseks, et rinnanäärmed on liiga suured ehk esineb makromastia(rinna hüpertroofia, toim). Enne kirurgilist ravi tasub proovida kasvõi kaalukaotust. See võib olla seotud ka ravimitega, rasedusega, tekkinud kortikosteroididest, isegi marihuaana tarvitamisest.

Kõige tähtsam rühm patsiente on need, kes kaebavad, et neil on tükk rinnas. Neid peaks kiiresti suunama uuringutele, et välistada pahaloomulisus.

Küsimus ongi, kas rinnavähki on tarvis varakult avastada, kas sellest on mingit kasu? On teooriaid, et rinnavähk on algusest peale süsteemne haigus, mis algab koheselt levivatest pahaloomulistest rakkudest, mille puhul ei oleks suured ja kulukad ravisekkumised väga efektiivsed. Tänapäeval on siiski põhiline mõtteviis, et rinnavähk algab üksikutest rakkudest rinnanäärmes ja alles hiljem algab haiguse levik.

Mida loota mammograafialt?
Mammograafiline sõeluuring on võetud kasutusele 1970ndatel Rootsis. Alguses oldi hästi optimistlikud, sest suremus vähenes oluliselt ehk 25%.
Skeptitsismi on praegu selles osas, et on näiteks valepositiivsed ja valenegatiivsed juhud, kõik see tekitab populatsioonis ärevust. Ei ole sugugi välistatud, et inimene käib oma sõlmekesega skriiningus, kus haigust ei leita, aga alles hiljem leitakse, et tegemist oli ikkagi rinnavähiga. Ja lisaks, kas stress, mida rinnavähi teema pidev ülevahoidmine tekitab, on seda väärt?
Küsimus on ka selles, kas rindade enesekontroll on hea meetod haiguse avastamiseks naistel, kel pole kaebusi. Ühes uuringus  õpetati ühele grupile enesekontrolli ja teisele mitte. Mõlemas grupis oli sama palju pahaloomulisi rinnavähijuhtumeid. Kuid õpetatud grupis leiti rohkem healoomulisi kasvajaid ja ka biopsiaid võeti kolmandiku võrra rohkem. Seega pole enesekontroll üksinda võluvits, mis edasi viib. Siiski on rindade kontrollimine oluline, nii meediku kui ka enese poolt.

Mis aitab vähendada rinnavähi riski?

Nimetada tuleb nii mammograafilist rinnavähi sõeluuringut, enesekontrolli, kliinilist kontrolli, UH uuringut, magnetresonantsuuringut jne. Inimeste osalemiseks skriiningus on vaja teadlikkust. Naisi peab õpetama, et nad saaksid rinnateadlikuks. Uuringud on näidanud, et rinnaskriining on igal juhul kõikjal, kus seda tehakse, rinnavähki suremust langetanud.

TASUB TEADA
ITK rinna tervise kabinet töötab 2011. aastast. Sinna saab pöörduda saatekirjata ja ka väljaspool sõeluuringu aastat.
Artikli aluseks on rinna tervise seminar ITKs, mai 2016.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas