Kas sina kuulud hambaravi poolest vaeste või rikaste sekka?

Hammaste tervis näitab imehästi elatustaset. Eurostati uuringu järgi jääb Eestis kõrgepalgalistest hambaravita 1,8 protsenti, aga vaesemast elanikkonnast 15,1 protsenti.

Eurostati viimastele, 2014. aasta andmetele tuginedes on vaesemal elanikkonnal katmata vajadus hambaravi osas kordades suurem kui kõrgema sissetulekuga inimestel.

Rahalistel põhjustel jääb hambaravi saamata keskmiselt 7,6 protsendil Eesti inimestest, kusjuures lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne – kõrgepalgalistest jääb hambaravita 1,8 protsenti, vaesemast elanikkonnast suisa 15,1 protsenti. „See on nõrgaks kohaks meie solidaarses ravikindlustussüsteemis, sest hambaravi saavad enim lubada endale need, kelle hambad on paremas korras,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Täna (kolmapäeval) on riigikogus esimesel lugemisel ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis muudab hambaravi uuest aastast pisut kättesaadavamaks.

Täiskasvanud inimesele hakatakse selle järgi alates järgmise aasta juulist korvama hambaravi eest aastas 30 eurot.

Seadusemuudatuse järgi hakkavad kõige suuremat riigipoolset hüvitist saama vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63aastaseid ravikindlustatud inimesed, rasedad, alla aastase lapse emad ning need, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

Eelnõu jõustub plaani järgi 2017. aasta 1. juulist. Täiskasvanute hammaste parandamise programmile on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast 12 miljonit eurot.

Äripäev
19. October 2016, 08:34
Vaata EST või RUS arhiivi