Urtikaaria, äge ja krooniline

Urtikaaria on üks sagedamini esinevaid nahahaigusi, mida iseloomustab kublalise lööbe, angioödeemi või mõlema samaaegne esinemine.

Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ressi sõnul võib see haigus esineda nii ägeda kui ka kroonilise vormina. Sümptomid võivad vallanduda kindlaste faktorite toimel või spontaanselt. "Eeskätt krooniliste sümptomite rohkus ja etteaimamatus võivad oluliselt häirida patsiendi elukvaliteeti ja põhjustada ka psüühikahäireid," rääkis Ress.

Urtikaaria (UR) diagnoosimisel on väga oluline roll anamneesil - milline on kaebuste kestus ja iseloom, kas on vallandavaid faktoreid, kaasuvaid haigusi või milliseid ravimeid inimene kasutab.
Urtikaaria on haigus, mis ei tähenda vaid nõgestõbe, vaid ka angioödeemi (AÖ). "See võib esineda nii näopiirkonnas kui ka jäsemetel, limaskestadel". Kubel, mis tavaliselt püsib kuni 24 tundi, ja AÖ, mis võib püsida kuni 2-3 ööpäeva, annavad tema sõnul sageli nii sügelust kui ka põletus- ja kipitustunnet.

Kirjanduse andmetel esinevad kublad ja AÖ sageli koos. "Urtikaaria on n-ö nuumraku haigus - vallandava faktori toimel vabanevad nuumrakust erinevad mediaatorid, mis põhjustavadki kaebusi," selgitas Ress.

Ägeda UR puhul on põhjuseks sageli infektsioonid või allergiad. Infektsioonid on allergoloogi sõnul põhjuseks eriti laste puhul (näiteks enteroviirused, adenoviirused, kuid ka parasiidid). Sellisel juhul ei pruugi UR episood korduda. Ravimist põhjustatud UR puhul võivad olla põhjuseks NSAIDid, antibiootikumid, radiokontrastaine. "Ka putukate pisted võivad tuua generaliseerunud urtikaaria, samuti toiduallergia," lisas Ress.

Lisaks tavapärastele põhjustele võib seda tema sõnul põhjustada ka äge kuumus ja külm. Sageli võib äge vorm muutuda krooniliseks.
Kroonilise UR puhul esinevad kaebused vähemalt 6 nädalat järjest ja praktiliselt iga päev.

Hiline rõhuurtikaaria on Ressi sõnul selline, kus pikk surve mingile kehaosale põhjustab turse selles kehaosas 6-7 tundi hiljem, näiteks pikk jalgrattasõit. Spontaanne UR on tema sõnul vana nimega idiopaatiline urtikaaria - see tekib enamasti vastu hommikut ja ühtegi konkreetselt vallandajat ei ole.

Krooniline spontaanne UR on kõige sagedasem kroonilise UR vorm. "Enamasti kannatavad selle all tööealised naised (vanuses 20-40). Tugevate kaebuste tõttu on häirunud nii nende sotsiaalne- kui ka tööelu. Ööuni on häiritud, meeleolu on langenud," kirjeldas Ress. Keskmiselt pooltel kroonilise urtikaaria käes kannatavatel patsientidel tekivad ka psühhiaatrilised probleemid (stress, ärevus, depressioon). "Emotsionaalselt väga raske on elada teadmisega, et iga hetk võib tabada sind haiguse ägenemine, või näiteks ärgata hommikul kuplas ja turses kehaga," kirjeldas Ress. Hea on teada, et urtikaaria taandub mingi aja möödudes. Valdav osa patsientidest saab haigusest lahti viie aasta jooksul. Samas osadel kestab haigus oluliselt kauem.

Urtikaaria ravi põhineb vallandava faktori vältimisel ning sümptomite medikamentoossel leevendamisel kuni täieliku remissiooni saavutamiseni. Mõnikord põhjustavad või ägestavad urtikaariat pseudoallergilised reaktsioonid toitudes sisalduvatele biogeensetele amiinidele või lisaainetele. Seetõttu soovitatakse urtikaariaga patsientidel vältida suitsutatud, soolatud, marineeritud, kääritatud ja konserveeritud toite, lisaaineid (E100-E1518) sisaldavaid toite ning mõningaid puu- ja juurvilju (vt tabel). Efekti saavutamiseks tuleks dieeti jälgida vähemalt 3 nädalat.

Ressi sõnul on esmavaliku ravimiks teise põlvkonna antihistamiinikumid (nt bilastiin, desloratadiin, ebastiin, levotsetirisiin, loratadiin, rupafiin ja tsetirisiin), vajadusel kõrgemates raviannustes. "Esimese põlvkonna ravimid (nt difenhüdramiin, klemastiin)  põhjustavad kesknärvisüsteemi häireid ja unisust ning neid seetõttu urtikaaria raviks ei soovitata kasutada," täpsustas ta.

Ravist saadav efekt on oluliselt parem, kui antihistamiinikume võtta regulaarselt, iga päev, mitte vastavalt vajadusele. "Kui litsenseeritud annuses antihistamiinikumravi ei aita, tuleks doosi tõsta. Päevadoosi võib tõsta kuni neljakordseks," rääkis ta. Ka lastel tõstetakse Ressi sõnul ravimiannust kuni neljakordseks, kuid laste puhul tuleb doos arvestada kehakaalu põhiselt. Lastele on ravimid olemas ka suukaudsete lahuste ja tilkade kujul.

Kui varem on mõnedel antihistamiinikumidel täheldatud toodi sageli välja, et ravikuurist tekivad nii tugevaid kesknärvisüsteemi ja kardiaalseid kõrvaltoimeid, siis Ressi sõnul Eesti saada olevatel teise põlvkonna ravimitel kardiotoksilisuse kõrvaltoimeid ei esine. "Ka kõrgemates annustes ei peaks enamus neist ravimitest enamasti unisust tekitama, siiski tundlikumatel inimestel võivad mõned ravimid põhjustada unisust ka madalamates raviannustes," lisas ta.
Kui kaks esimest astet siiski ei anna efekti ja püsivad urtikaaria sümptomid, siis on tegemist raskema UR vormiga ning on vaja lisada tugevamaid ravimeid. Kolmandas astmes on välja toodud kolm ravivõimalust: omalizumab, tsüklosporiin-A ja montelukast, mis on kõik sellest aastast ka Eesti kroonilise urtikaaria patsientidele kättesaadavad. Seejuures on kolmanda astme ravimitest omalizumabil ainsana registreeritud kroonilise urtikaaria näidustus, mis koos parima ohutuse ja efektiivsuse profiiliga annab selge kliinilise eelise teiste ravimite ees. Süsteemsete kortikosteroidide kasutamine on Ressi sõnul näidustatud vaid lühiajaliselt ägenemiste korral. "Glükokortikosteroide võib kasutada vaid ägenemisel ja lühiajaliselt kuni 10 päeva jooksul, aga mitte kroonilise urtikaaria põhiravimina püsivalt," lisas ta.

JÄTA MEELDE
* Ägeda urtikaaria põhjuseks on enamasti infektsioon, putukahammustus või allergia.
* Allergia ei ole kroonilise urtikaaria põhjuseks.
* Urtikaaria ravis on peamine roll regulaarsel antihistamiinikumil, glükokortikoidid vaid ägenemiste puhul lühiajaliselt.
* Urtikaaria läheb üle, küsimus on ainult kui kiiresti!

Äripäev
12. October 2016, 08:24
Vaata EST või RUS arhiivi