Hea ja halb uudis vähi kohta Eestis

Kasvajate leviku kohta Eestis on nii hea kui ka halb uudis. Hea on see, et igal aastal väheneb suremus vähki protsendi võrra. Halb on see, et kasvajatesse haigestumine kasvab samuti protsent aastas.

Veerandi esmaselt diagnoositud vähijuhtumitest moodustavad seedetrakti kasvajad, rääkis üldistest vähitrendidest Eestis TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos nädala alguses toimunud vähiliidu pressikonverentsil. See juhatas sisse igasügisest vähinädalat.

Vähi esmasjuhtude arv jätkuvalt kasvab. Eestis registreeritakse aasta juba umbes 8000 uut kasvajajuhtu. 2000 versus 2013 diagnoositi rohkem kui 2000 juhtu ehk 30% rohkem juhtusid. "Selle taga on eakamate inimeste osakaalu kasv, inimesed elavad kauem. Esmasjuhtude jaotus vanuseliselt näitab, et pooled diagnoositakse 70+ vanuses inimestel," rääkis Innos.

Meestel juhtivaks vähipaikmeks on eesnääre (veerand juhtudest), järgneb kopsuvähk ja käär- ja pärasoolevähk. Järgmine on seedetrakti paikmetest magu, edasi kõhunäärmevähk.

Naistel on esikohal (2013. a andmetel) rinnavähk ja mittemelanoomne nahavähk, edasi käär- ja pärasoolevähk, esikümnes ka mao- ja kõhunäärmevähk.

"Nii meestel kui ka naistel on vähki haigestumus suurenemas (võttes ette 20aastase perioodi, on kasv umbes protsent aastas). Suremus on õnneks vähenemas, samuti umbes protsent aastas," jätkas Innos.

Elulemus viie aasta pärast on Eestis tõusnud 59% (2010-2014) peale. Kümne aasta elulemus on 55%, kui kõik paikmed kokku võtta. "Paikmete lõikes on elulemus muidugi erinev. Mittemelanoomse nahavähi korral on elulemus 100% ja kõhunäärmevähi puhul vaid 7%," rääkis Innos.

Eesnäärmevähi elulemus läheneb 90%, nahamelanoomi elulemus on 80% kandis, sinna läheneb rinnavähi elulemus. Käär- ja pärasoole elulemus jäävad tema sõnul 55-60% vahele, maovähi puhul on see 27%.

 

Äripäev
12. October 2016, 08:54
Vaata EST või RUS arhiivi