Millised nakkushaigused ja viirused loodet enim ohustavad?

Raseduse ajal kulgevad mitmed viirushaigused ja infektsioonid tüsilikumalt. Millised haigused ohustavad loodet enim ja miks see on?

On levinud arvamus, et raseduse ajal on immuunsüsteem pärsitud ning seetõttu on mõned nakkushaigused rasedale ja lootele eriti ohtlikud.

Rasedus ajal toimub ema immuunsüsteemis mitmeid muutusi, mis on vajalikud loote suhtes immuuntolerantsi tekitamiseks säilitades samaaegselt vastupanuvõime infektsioonidele. Kuigi paljud infektsioonid võivad raseduse ajal kulgeda tüsilikumalt, ei saa öelda, et ema immuunsüsteem on pärsitud, pigem on toimunud ümberkohastumised.

Raseduse ajal reageeritakse haigustekitajatele eelistatult läbi B-rakulise immuunsuse ja kasutades immuunsüsteemi poolt tekitatud antikehasid. Need haigustekitajad, millega võitlemiseks kasutatakse enam T-rakulist immuunsust ja Th1 rakkude poolt toodetud tsüstokiine, saavad seetõttu vabamalt tegutseda.

Raseduse ajal kulgevad tüsilikumalt mitmed viirushaigused ning algloomade ja mükobakterite poolt tekitatud infektsioonid: gripp, punetised, tsütomegaloviirus, toksoplasmoos, tuberkuloos, listerioos, jt.

Kuidas infektsioonid looteni jõuavad?
Haigustekitajad võivad emalt lootele üle kanduda  raseduse ajal platsenta kaudu (näiteks  parvo- ja tsütomegaloviirus, punetiste viirus, Toxoplasma gondii, Treponema pallidum (põhjustab süüfilist),HIV) aga sünnituse ajal, kui loode läbib sünnitusteid (näiteks herpesviirus, tuulerõugete viirus, klamüdioosi ja gonorröa tekitajad, HIV).Mõned viirused erituvad ka rinnapiimaga, näiteks HIV, tsütomegaloviirus. Kindlasti aga mõjutab haiguse ülekandumise tõenäosus raseduse suurus kokkupuute hetkel, ema üldine seisund, saadav ravi ja veel mitmed muud tegurid.

Kui vaadata loodet ohustavaid sagedasemaid infektsioone (juhtude arv Eestis kogu elanikkonna kohta), siis milline on üldine pilt?

Eestis on viimasel paaril aastakümnel toimunud olulisi muutuseid mitmete loodet ohustavate nakkuste esinemises. Tänu vaktsineerimisele on Eestis punetised (samuti leetrid) muutunud harvaks haiguseks ja nii ei ole enam ka kaasasündinud punetisi. Kõiki rasedaid testitakse süüfilise suhtes ning kaasasündinud süüfilise juhte ei ole registreeritud juba alates 2010 aastast. Kaasasündinud HIV juhtumeid, kus loode on saanud viiruse emalt raseduse või sünnituse ajal  ei ole viimasel paaril aastal enam olnud - see näitab, et rasedate skriinimine ning õigeaegne ravi on olnud hea tulemuslikkusega.
Toksoplasmoosi ja listerioosi registreeritud juhtusid on terve Eesti kohta viimastel aastatel olnud alla 10, seega on tõenäosus et rase on nende üksikjuhtude hulgas ja see ka lootele ülekandub, üsna väike.

Milliste nakkushaigustega puutuvad rasedad kõige enam kokku?
Kõige sagedamini puutuvad rasedad kokku ülemiste hingamisteede nakkuste ning mõnevõrra harvem seedetrakti infektsioonidega. Nende puhul mingeid suuri erisusi haiguse kulus raseduse ajal ei ole.
Siinkohal on siiski üheks erandiks gripp. Gripp on haigus, mis rasedal kulgeb tüsilikumalt ja mida ei osata alati karta. Kuigi gripp otseselt loodet ei ründa, kannatab loode läbi ema kriitilise seisundi. Erinevalt elusat nõrgestatud haigustekitajat sisaldavatest vaktsiinidest (leetrid, punetised, tuulerõuged, mumps) võib gripi vastu vaktsineerida ka raseduse ajal. Gripivaktsiin sisaldab ainult mõnda viiruse valku, mitte tervet viirust, seega ravim ise ei saa rasedat grippi nakatada.

Kui perre sünnib juba mitmes laps, siis tihtipeale puutub ema kokku ka traditsiooniliste lastenakkustega, lasteaiast tulevad koju tuulerõuged ja sarlakid ja muud nakkused.
SA TÜK naistekliinikus läbi viidud Happy Pregnancy uuringu põhjal (2300 rasedat) on ligikaudu 4% rasedatest kokku puutunud raseduse ajal tuulerõugetega, kuid ühelgi juhul ei ole olnud kaasasündinud tuulerõugete juhtumeid.
Tuulerõugete hirmus tuleb üsna mitmeid rasedaid arsti või ämmaemanda juurde. On leitud, et kui rase haigestub esmaselt tuulerõugetesse raseduse I trimestril, on tõenäosus loote haigestumiseks 0,4%, kui II trimestril, on risk 2%. Kui tõesti on loote haigestunud sedavõrd tõsiselt, et tal on tekkinud väärarendid, siis loote ultraheli uuringul need enamasti ka avastatakse. Seda, et rasedusaegne immunoglobuliini manustamine esmashaigestumise korral vähendab lootekahjustuste tekkeriski, ei ole tõestatud.   
Kui rase peaks haigestuma vahetult enne sünnitust ja on sünnituse ajal veel lööbinud, siis on olemas sünnitusosakondades immunoglobulin sünnijärgseks manustamiseks. See vähendab oluliselt vastsündinu kahjustuste teket.
Teine enimkardetud haigus on herpes. Huuleherpest esineb igal kümnendal rasedal, genitaalpiirkonna herpest viis korda harvem. Raseduseaegne lootenakatumise risk on väga väike, kuid suurimaks ohuks on just sünnitus. Elus esmakordse genitaalherpese korral, kui lööbeelemendid on sünnitusteedes ning varasemalt puudub igasugune kokkupuude herpesviirusega, eelistatakse keisrilõiget kuna vastsündinu haigestumise risk on 33-50%. Kordushaigestumise korral on vastsündinu risk sünnitusteedes nakatumiseks 1-4%.

Kui rasedad kardavad kõige enam tuulerõugeid ja herpest, siis arstid pigem tsütomegalo- ja  parvoviirust. Millest selline erinevus?
Põhjus on lihtne: tuulerõuged ja herpes on haigused, mida inimesed ise oskavad kahtlustada ja paljudel juhtudel ka diagnoosida.
Parvoviirus ja tsütomegaloviirus, mis tänapäeval põhjustavad kõige enam loote infektsioone, kulgevad üsna sageli ema jaoks kergelt ja märkamatult. Nende haiguste puhul on tüüpiline kerge palavik, lihasvalud, parvoviiruse korral on ka punetus põskedel.
Kui emal ei ole varem selle viirusega kokkupuudet olnud, on loote nakatumise risk ligikaudu 33%, varasema kokkupuute korral, kui on olemas juba kaitsvad on antikehad ema veres olemas, on loote haigestumise risk vaid 1-2%. Loote nakatumine on pruugi veel tekitada väärarendeid. Parvoviirusest ja tsütomegaloviirusest tingitud kahjustused on nähtavad ka ultrahelisuuringul: kaltsifikaadid maksas, ajus, hepatosplenomegaalia, kasvupeetus, lootevee vähesus, jt.
Spetsiifilist avi nende haiguste puhul polegi, mõnedel juhtudel saab parvoviirusest tingitud loote aneemiat ravida loote vereülekandega.
Happy Pregnancy uuringu andmete põhjal on 90% rasedatest olemas tsütomegaloviiruse vastased antikehad ja pooltel parvoviiruse vastased antikehad. Seega, kui  neil juhtudel toimub uuesti nakatamine, on haiguspilt oluliselt leebem ja lootekahjustuste risk väike.
Kui palju neid haigusi esineb Eestis, ei ole teada. Happy Pregnancy uuringu põhjal võib siiski hinnata, et tegemist on siiski väheste juhtudega (ligikaudu 1:500 raseduse kohta) ning needki juhud on suures osas  kordusinfektsioonid, mille korral on lootekahjustuste risk väike ning kliiniline pilt kergem.

Millega seletada, et toksoplasmoos on oma varasema leviku minetanud, kuigi kasse peetakse endiselt paljudes peredes?

Toksoplasmoosi haigestumist seostatakse enamasti kassidega, kuna kass on haigustekitaja lõpp-peremees. Ainult lõpp-peremees eritab haigustekitaja ootsüüte Toksoplasmoosiga võib nakatuda peamiselt kahel viisil: süües vähetöödeldud või toorest liha, milles on Toxoplasma gondii koetsüste; või kokkupuutel kassi väljaheidetega (sisaldab T. gondii ootsüüte) saastunud pinnase (näiteks pesemata juurviljad), elukondlike kokkupuutede jm. kaudu.
Happy Pregnancy uuringu andmetel on 90% rasedatel olemas IgG antikehad, seega on neil olnud kontakt haigustekitajaga ja seega oluliselt väiksem risk ema ja lootehaigestumiseks. Miks on registreeritud juhte tervisameti nakkushaiguste  info põhal nii vähe, võib olla seletatav haiguse suhteliselt kerge kuluga. Toksoplasmoos kulgeb kerge palaviku ja lümfisõlmede suurenemisega ning haigus jääb diagnoosimata ja registreerimata.
On teada, et rasedusaegse esmase nakkuse korral raseduse esimesel poolel, nakatub vaid 6-15% loodetest. Mida suurem on rasedus, seda suurem on tõenäosus haiguste üle kandumiseks lootele, kuid väärarendite ja lootekahjustuste tekkerisk väheneb. Toksoplasma analüüsi kõigil rasedatel ei tehta, see-eest tehakse rasedatele ultraheli uuring raseduse 11.-14. nädalal ning 19. -20. nädalal. Ultraheli uuring võimaldab varakult avastada lootekahjustusi ja seega annab meile tänapäeval oluliselt rohkem ja täpsemat informatsiooni kui vereanalüüs.

Kui palju esineb raseduse ajal klamüüdia, gonorröa ja ureaplasma juhtusid? Kui ohtlikud on need infektsioonid ja milline on ravi?
Klamüdioos suurendab riski raseduse katkemiseks ja enneaegseks sünnituseks. Nii nagu paljude teiste haiguste korral, pole seos üks ühene. Mõnel juhul võib ravimata klamüdioosi korral raseduse kulgeda ka normaalselt, kuid praeguste teadmiste kohaselt aitab antibakteriaalne ravi haigusest tulenevaid riski vähendada. Happy Pregnancy andmetel esines klamüdioosi raseduse ajal 1,7%. Kuna gonorröad esineb Eestis samuti viimastel aastatel vähem, ei pea enam alates 2012. aastast kõiki rasedaid enam skriinima. Kui arstil või ämmaemandal on kahtlus infektsioonile, siis testimine on näidustatud. 600st testitud rasedast ühtki gonorröa juhtu SA TÜK naistekliinikus ei leitud.
Ureaplasma seos rasedustüsistusega on veel ebaselge. Osad tüved kuuluvad inimese normaalsese mikrofloorasse, osad suurendavad haigestumisriski. Ureaplasmat me rutiinselt ei määra ja seetõttu on levimust võimatu hinnata.

Milliseid infektsioonide analüüse üldse praegu rutiinselt tehakse?
Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi, Ämmaemande ühingu ja Perearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendile skriinitakse raseduse ajal kõiki rasedaid HIV; süüfilise, B-hepatiidi ja asümptomaatilise bakteruuria suhtes, samuti tehakse enamikel juhtudel klamüüdia test. HIV-i suhtes testitakse täiendavalt ka raseduse III trimestril. Kõik muud analüüsid infektsioonile tehakse kliinilise kahtluse korral mingile kindlale haigusele.

Artiklis on kasutatud Happy Pregnancy uuringu ("Inimese viljakuse ja raseduse kuluga seotud mitte-invasiivsete biomarkerite arendamine") andmeid. Uuring on läbiviidud 2012-2015. aastal Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toel (projekti kood struktuurtoetuste riiklikus registris 3.2.0701.12-0047). www.happypregnancy.ut.ee

Äripäev
07. October 2016, 13:39
Vaata EST või RUS arhiivi