Anafülaksia niidab välkkiirelt jalust

Anafülaksia lapsel putukahammustusest.
Anafülaksia lapsel putukahammustusest.Foto: http://coolmom.info/sk
Anafülaksia on äge eluohtlik, mitut erinevat organsüsteemi haarav allergiline reaktsioon, rääkis Tallinna Lastehaigla dermatoveneroloog Silvi Plado.

Kirjanduses on toodud ka n-ö keskmine aeg, kui kiiresti peale allergeenikontakti anafülaksia tekib. Toidu puhul on see kuni pool tundi, putukatehammustusel 15 minutit ja veeni süstitavate ravimite puhul silmapilkne.

Seega, enamasti tekib see kohe või kahe tunni jooksul (kuni 6 tundi) pärast allergeeniga kokkupuudet. Sagedasemateks vallandajatest on toiduallergeenid, putukahammustused ja ravimid. Alati jääb mingi protsent juhtudest ka idiopaatiliseks ehk ei suudeta põhjust selgitada.

Anafülaksia diagnoosikriteeriumid on (vähemalt üks peaks olema täidetud):
1. Äge algus, naha ja/või limaskestade haaratus ja üks järgnevaist:
* Respiratoorsed kaebused (düspnoe, bronhiobstruktsioon, striidor, hüpokseemia, kähe hääl, köha);

* Vererõhu langus, kollaps, agiteeritus, teadvusekadu.

2. Kaks või enam järgnevatest sümptomitest, mis tekivad kiiresti arvatava allergeeni ekspositsiooni järgselt:
* Naha ja limaskestade sümptomid (urtikaaria, sügelus, erüteem, turses huuled);
* Respiratoorsed kaebused;
* Vererõhu langus või sellega seotud sümptomid;
* Seedetrakti sümptomid (spastiline kõhuvalu, oksendamine).

3. Vererõhu langus, mis tekib minutite kuni mõne tunni jooksul pärast kokkupuudet patsiendi jaoks kindla allergeeniga.

Allergia võib olla eluohtlik, jätkas nahaarst Silvi Plado. "Kui kokku saavad allergeen ja inimene, sõltub reaktsioon sellest, milline on allergeen, kui palju teda on ja teisalt kui allergiline on inimene, milline on tema foon ja sellel hetkel kaasuvad faktorid ehk ka õnnetegur," tõdes ta.

Tekkida võib vaid vähesest kublalisest lööbest kuni anafülaktilise šokini. "Anafülaksiaga inimene ei pruugi olla alati teadvuseta, ta võib kõndida ja teiega rääkida " ütles Plado. "Aga seisund võib kiirelt süveneda šokini ja abita jäämisel maksta ka elu."

Anafülaksia esinemissageduse numbrid erinevad mitmekordselt. "Ilmselt sõltub see sellest, kui rasked juhud haaratakse statistikasse," lisas ta. Selge on see, et lastel esineb anafülaksiat sagedamini ja et haigus ajas sageneb. "Osalt ka seetõttu, et arstkond tunneb seda situatsiooni järjest paremini ära," kinnitas allergoloog.

Elu jooksul võib anafülaksiat kogeda üks inimene 300st, kuid õnneks enamasti ei ole see surmav. Eestis on laste anafülaksia haigusjuhtude kokkuvõtteid analüüsitud nii Tartu lastekliinikus kui ka Tallinna Lastehaiglas.

Toiduallergia on kõige sagedasem anafülaksia põhjus, allergeeniks meie lastel nagu ka mujal maailmas kõige enam pähklid, piim ja kala.  Putukaallergia kiletiivaliste herilaste ja mesilaste hammustusele on sagedasem täiskasvanutel kui lastel.

Ravimitest põhjustavad anafülaksiat enam penitsilliinirea antibiootikumid, neuromuskulaarsed anesteesiaravimid ja mittesteroidsed põletikuvastased vahendid.

Plado sõnul on tähtis roll ka reaktsiooni ägedust mõjutada võivatel kofaktoritel ja kaasuvatel kroonilistel haigustel. "Kaasuva astma, eriti raviga mittekontrollitud astma ja mastotsütoosiga inimestel võib olla anafülaksia kulg raskem.

Vanadel inimestel kardiovaskulaarhaigustega ja nende raviks saadavate ACE inhibiitorite või  beeta-blokaatorite foonil võib olla ravi halvemini toimiv ja talutav," rääkis ta. Samuti mõjutavad  reaktsiooni füüsiline koormus ja alkohol, stress, käigusolev infektsioon, ka inimese vanus- näiteks puberteediealisus jpm.  
Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Ühing (EAACI) on 2014 aastal välja andnud uue põhjaliku anafülaksia ravijuhise. Eelnev versioon juhisest oli üllitatud 2007.

Anafülaksia nähud võivad esineda erinevas raskusastmes ja põhiliselt nahal ja limaskestadel, hingamisteede, seedetrakti ja kardiovaskulaarsüsteemi poolt, viimase haaratusega võivad kaasuda ka teadvuseseisundi muutused. Eelmises ravijuhises on välja toodud ka anafülaksia raskusastmed, uues juhises aga enam mitte, oluline on, kas anafülaksia esineb või ei. Kõige enam ehk 80-90% juhtudest on tema sõnul haaratud nahk ja limaskestad.

"Ohtlikud ja rasked ära tunda on need juhtumid, kus nahanähte ei ole üldse," jätkas Plado. Eriti lastel on päris sageli haaratud hingamisteed. " Võivad esineda eri raskusastmetes vesine nohu ja aevastamine, kõri piirkonna haaratus striidori ja hääle kähedusena, astmahoog, mis võivad viia raskel juhul tugeva hingamispuudulikkuseni" kirjeldas allergoloog. Seedetrakti poolt on märgitud iiveldust, oksendamist, kramplikku kõhuvalu, kõhulahtisust. Vererõhulanguse ja kollapsiga šokki esineb esineb õnneks harvem kui eelnimetatud nähte. "Anafülaksiaga  inimesed kirjeldavad ka spetsiifilist halba enesetunnet, tõsist paanikat ja  surmahirmu," lisas Plado.

"Anafülaksia ravi esimene nurgakivi on intramuskulaarne adrenaliin reielihasesse," rõhutas Plado. Lihasesisene manustamine on  optimaalseim lihtsa manustamise, toime alguse kiiruse ja ohutuse profiililt. Varem anafülaksiat kogenud inimestele kirjutatakse koju adrenaliini autoinjektor. Kõik juhised rõhutavad, et selgete anafülaksia nähtude korral  peaks inimene saama adrenaliini kohe. Kui esimene doos ei toimi, peaks 5 minuti pärast doosi kordama ja kui ka see ei aita, on vajalik ravi intensiivraviosakonnas. "Kui on anafülaksia kahtlus ja ei tea täpselt, kas ravida või ei, siis juhised ütlevad, et pigem teha ravimit," jätkas arst. Juhised ütlevad tema sõnul ka seda, et kui inimesel on anafülaksia, siis adrenaliinile absoluutseid vastunäidustusi pole. "See ravim toimib kõigile anafülaksia sümptomitele," kinnitas Plado.

Ravi teine samm on kutsuda abi ja patsiendile anda õige asend. Hingamisraskuse korral on see istuv asend, hemodünaamika häirete korral lamav. Järsud liigutused võivad seisundit halvendada.
Kolmas samm on antihistamiinikumid ja kortikosteroidid. Viimaste peaülesanne on ennetada anafülaksia teist lainet ja ravida respiratoorseid sümptomeid, rääkis Plado.

Anafülaksia võib tema sõnul paraneda mõnikord ka iseeneslikult, kuid seda ootama jääda on riskantne. "Kui inimesel on olnud anafülaksia, peaks ta olema arstliku jälgimise all vähemalt 6-8 tundi, kuid kardiovaskulaarsete nähtudega ööpäev," rääkis Plado. "Peale ägedat episoodi on oluline selgitada põhjuseid ja riskifaktoreid ning tagada, et kodus oleks esmaabiks adrenaliini autoinjektor."
Ta sõnas, et kõik anafülaksia läbi teinud patsiendid peaksid jõudma allergoloogi vastuvõtule. "Väga oluline on selgitada võimalik põhjuslik allergeen  ennetamaks uusi reaktsioone ja õpetada inimest haigusnähte ära tundma," lisas Plado.

Kokkuvõttes on anafülaksia potentsiaalselt eluohtlik haigus, mille esmane ravi on adrenaliin. "Need, kellel on varem anafülaksia olnud, peaksid oma esmaabiravimit kandma endaga alati ja igal pool kaasas," sõnas allergoloog.

Äripäev
07. October 2016, 12:39
Vaata EST või RUS arhiivi