Veregruppe määratakse miskipärast korduvalt

Praegu läheb Eesti haigekassal pidevatele veregruppide määramisele üle miljoni euro aastas, samas on teada, et veregrupp üldjuhul inimesel kunagi ei muutu, kui just luuüdi ülekannet ei tehta.

Ühekordne veregrupi määramine maksab ca 11-12 eurot. 2014. aastal määrati veregrupp haigekassa andmeil kokku 238 343 korral ja selleks kulus ligi 1,5 miljonit eurot. Siia alla kuuluvad küll ka doonorverepakkide korduvad kontrollimised, sest isikuid, kellel veregruppi määrati, oli 143 120.

Selle aasta alguse seisuga oli Eesti rahvaarv ca 1 311 800 inimest. Kõigile meile veregrupi määramine maksaks kokku umbes 14,4 miljonit eurot. Kui me neid andmeid usaldaksime, oleks see ühekordne kulu.

TISist veregruppi ei leia
Veregrupp on lihtne tähekombinatsioon, mis inimese eluajal ei muutu, kuid millest võib sõltuda elu ning seetõttu on see hea usalduse indikaator. Terviseinfosüsteemis ehk TISis peaks aegkriitiliste andmete all olema muu üliolulise teabe kõrval kirjas ka veregrupp. Mul ei õnnestunud leida kedagi, kellel see seal oleks – ei tervetel ega ka neil, kes aeg-ajalt haiglas on viibinud. Isegi rasedate puhul, kellel veregrupp määratakse kohe esimeste analüüsidega, pole seda märgitud.
LTKH labori juhataja Helen Lepa ütleb, et nemad määravad veregrupi iga kord uuesti. "Eelistatult määratakse veregrupp alati uuesti, et välistada võimalikud eksimused ja näpuvead veregrupi varasemal sisestamisel TISi. Elukriitilises olukorras võib olla asjakohane TISist veregrupi vaatamine," ütleb Lepa.
Sama nendib ka ühe haigla traumakirurg, kes küsib, aga mis siis, kui TISis ei ole õigesti kirjas ja patsiendilt pole võimalik täpsustavalt üle küsida? Samas leiab temagi, et iseenesest peaks muidugi veregrupp olema kõrvuti teiste aegkriitiliste andmetega.
Ka ITK erakorralise meditsiiniosakonna juhata Märt Põlluveer leiab, et mida rohkem infot nad erakorralise patsiendi kohta omavad, seda lihtsam on nende töö. "Esmane veregrupi määramine ei ole iseenesest siiski ajakulukas, võttes aega vaid mõne minuti," ütleb Põlluveer.

Ülekannet alustatakse nagunii kohe
Põhja-Eesti verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul kulub veregrupi määramiseks täisanalüüsiga aega pool tundi. Kui kaalul on patsiendi elu, siis analüüsi tulemust ära ei oodata, vaid ülekannet alustatakse kõigile gruppidele sobiva 0 reesusnegatiivsest doonoriverest valmistatud veretoodetega. "Kui veregrupi määramise tulemus on selge, jätkatakse patsiendi veregrupi doonorverega," ütleb Kullaste. Muret teeb pigem see, et universaalse 0 reesusnegatiivse veregrupiga inimesi on vaid 4,3% Eesti elanikkonnast ja ilmselt pole nad kõik doonorid. Seda verd lihtsalt napib.


Äripäev
06. October 2016, 12:32
Vaata EST või RUS arhiivi