Ravimite tarbimine ajaga üha kasvab

Eesti elanik käis mullu ravimite eest välja umbes kaks korda rohkem kui üheksa aasta eest, seal juures on haiglaapteekides tehtud kulutuste tõus olnud selle ajaga kolmekordne.

Ravimiameti analüüs näitab, et 2015. aastal kulutas Eesti elanik ravimitele ligikaudu 229 eurot aastas. Sellest 178 eurot kulus üldapteekides ja 52 eurot haiglaapteekides. Aastal 2006. aastal olid kulutused ühe elaniku aga kohta keskmiselt 123 eurot, millest 105 eurot kulus üldapteekides ja 17 eurot haiglaapteekides.


Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul kasvavad kulutused ravimitele enamikes riikides. "Kuna lääneriikides kasutatakse ravimeid oluliselt rohkem kui Eestis, siis ei pruugi kulutuste kasv olla nii suur kui meil, kuid üldiselt näitavad numbrid siiski tõusutrendi," lisas ta.
Eestiga jätkates ütles Laius, et hinnatõus pole ravimikulutuste kasvu kaugeltki peamine põhjus. Enamik ravimeid, mis olid kasutusel 2000ndate keskel, on läinud tema sõnul pigem odavamaks, sest geneerilised ravimid, mis turule lisanduvad tekitavad hinnasurve ning ravimid muutuvad nendes ravimrühmades odavamaks. Mis aga tõstab ravimikulutusi, on uute ja kallite ravimite kasutusele võtmine ning ravimite kasutamise üldine suurenemine.
Tarbimine on tõusnud peaaegu kõikides ravimrühmades. "Erandiks on antibiootikumid, mille kasutamine on jäänud peaaegu samaks ning see on äärmiselt oluline, et vähendada antibiootikumide resistentsuse levikut," ütles Laius. Ta lisas, et teiste suuremate ravimrühmade - südame-, diabeedi-, astma- jne ravimite kasutamine on tõusnud.


Ravimite tarbimist mõõdetakse defineeritud päevadooside hulgana, mida kasutatakse 1000 Eesti elaniku poolt ööpäevas. Laiuse sõnul ei ole Maailma Terviseorganisatsioon kõikidele toimeainetele aga defineeritud päevadoosi määranud ja nii ei anna tehtud ameti analüüs päris täielikku pilti. "Kui me aga arvutame päevadoosid üle kõikide ravimite kokku, siis me näeme ravimite kasutamises samuti suuri muutusi, nagu käibeski," rääkis Laius.
Kõigi aasta jooksul tegutsenud apteekide ja nende haruapteekide kogukäive 2015. aastal oli 413 miljonit eurot, millest valdava osa ehk 301 miljonit moodustas ravimite käive.


Eraldi võetuna oli üldapteekide käive 316 miljonit eurot, haiglaapteekidel 96 miljonit ja veterinaarapteekidel 0,7 miljonit.
Haiglaapteekide suure käibetõusu taga on Laiuse sõnul tõenäoliselt kasvajavastaste ravimite kasutamise tõus. "Kui aastaid oli suurima käibega ravimrühm südameravimid, mida kasutati ning kasutatakse siiani ka defineeritud päevadoosides mõõdetuna kõige rohkem, siis juba mõned aastad on kõige suurema käibega ravimrühmaks kasvajavastased ning immunoloogilised ravimid," rääkis ravimiameti esindaja.


Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse liige ja TÜ Kliinikumi apteegi direktor Irja Uiboleht ütles, et ravimid haiglaapteekides aja jooksul kindlasti kallimaks läinud ei ole ja geneeriliste ravimite lisandumisega, sealhulgas kemoteraapias, on hinnad hoopis langenud. "Küll aga tuleb juurde igal aastal uusi ja kalleid ravimeid, mida haigekassa võimaldab kasutada ka Eesti patsientidel," jätkas ta. Reeglina on need just haiglaravimid.
Viimaste aastate jooksul on Uibolehe sõnul tõusnud bioloogiliste ravimite osakaal. "Nende näidustused on laienenud ja kuna ravi efektiivsus on väga hea, püüab haigekassa leida võimalusi sellealase ravi võimaldamiseks rohkematel patsientidel, see tõstab muidugi oluliselt ka haiglaravimite käivet," lisas ta.
See, et haiglaravimite osakaal on suurenenud näitab aga Uibolehe sõnul eelkõige seda, et patsientidel on võimalik saada efektiivset bioloogilist ravi, mida kümne aastat tagasi tehti väga minimaalselt.


Apotheka apteegiketi juhatuse liige Marika Pensa lisas, et käsimüügiravimid on selle üheksa aasta jooksul üldapteekides läinud küll kallimaks, retseptiravimid seevastu on läbi turule lisandunud analoogravimite läinud aga odavamaks. Ka realiseerimata retseptide arv on ajas vähenenud. "Patsientide ostukorv on aastatega suurenenud, mis näitab nii meie inimeste paremat toimetulekut kui ka terviseteema olulisuse kasvu," ütles Pensa.
Ravimite eelistus ostjate jaoks pole tema sõnul oluliselt muutunud ja enimmüüdavad ravimid on apteekides endiselt paratsetamool ja ibuprofeen.
Ka kinnitas ta muu apteegikauba osakaalu kasvu apteekide käibes. "Patsientide teadlikkus sellest, et apteeki on põhjust minna ka tervena, mitte ainult haigena, on üha tõusnud ning apteegist ostetakse lisaks ravimitele järjest enam ka nahahooldus- ja hügieenitooteid, toidulisandeid ja vitamiine ning teisi tervise eest hoolitsemisel vajaminevaid kaupu," ütles ta.

Äripäev
03. October 2016, 12:42
Vaata EST või RUS arhiivi