Veenilaiendite ravi liimiga

Veenilaiendid jalal.
Veenilaiendid jalal.Foto:
Pindmisi veenilaiendeid on võimalik ravida ka spetsiaalselt väljatöötatud akrüülliimiga, mille kasutamiseks on andnud heakskiidu ka USA toidu- ja ravimiamet FDA.

Alajäseme veenilaiendid on levinud probleem lääne ühiskonnas, mõjutades 15% meestest ja 30% naistest. Veenilaiendid võivad põhjustada erinevaid kaebusi, nagu näiteks jalgade raskustunne, turse, valulikkus, krambid, aga ka rahulolematust jalgade väljanägemisega - igal juhul langetades elukvaliteeti, mis kaasaegses meditsiinis on üha olulisemaks näitajaks. Haigus on progresseeruva iseloomuga ehk aja jooksul võivad sümptomid süveneda ning tekkida pindmiste veenide tromboflebiit ning kroonilise venoosse puudulikkusega kaasnevad pehme koe muutused, mis võivad viia venoosse haavandini.

Liim on arvestatav alternatiiv
Liimi ehk tsüanoakrülaati kasutatakse laialdaselt erinevates meditsiinivaldkondades: angiograafias superselektiivseks emboliseerimiseks, pediaatrias nahahaavade sulgemiseks, torakaalkirurgias õhulekete peatamiseks jne. Modifikatsioonid tsüanoakrülaadist kannavad erinevaid nimetusi ning on mõeldud vaid konkreetseks otstarbeks. Nii on ka pindmiste veenilaiendite raviks kasutatava akrüülliimi omadusi muudetud, nagu näiteks tõstetud viskoossust, et sellega oleks võimalik ohutult sulgeda pindmisi veene. Esimesed kliinilised uuringud liimi kasutamisest alajäseme varikoosi raviks pärinevad 2012.aastast, kui tõdeti, et see on efektiivne ja turvaline metoodika.
Protseduuri käigus punkteeritakse ultraheli kontroll all suletav veen, millesse sisestatakse spetsiaalne sond. Sondist viiakse puudulikku veeni korduvalt väga väikestes kogustes liimi, kuni veen on kogu ulatuses suletud. Seejärel sond eemaldatakse ning protseduur loetakse lõppenuks. Veen suletakse seestpidiselt, kasutades spetsiaalset liimi, mis hiljem muutub sidekoeks.
Mainitud metoodika eelis seisneb selles, et protseduur on valutu ehk puudub vajadus anesteesia jaoks. Seepärast saab seda operatsioonimeetodit kasutada patsientide puhul, kellele narkoos ei ole soovitatav. Teiseks ei rakendata sel puhul protseduurijärgset kompressiooni ehk kogu ravi lõppeb juba protseduuri endaga.

Alternatiiv senisele ravile
Praeguseks nähakse liimi kui võrdväärset alternatiivi endovenoossetele termoablatsioonidele. 2015. aastal publitseeritud mitut keskust haaravas prospektiivses kontrolluuringus näidati, et haavaliim on vähemalt sama efektiivne kui raadiosageduslik ablatsioon, pakkudes oklusiooni 99% juhtudest 3 kuu möödudes. Lisaks esineb sellel puhul oluliselt vähem ekümoose - see tuleneb tõenäoliselt tumestsentsanesteesia puudumisest. Taolise liimiprotseduuri kui III klassi meditsiiniseadme on heaks kiitnud 2015. aasta alguses ka USA toidu- ja ravimiamet FDA.
Muidugi võib selle meetodi kasutamise juures esineda ka kõrvatoimeid ja peab teadma riske, mille puhul on protseduuri tegemine ebasoovitav. FDA pressiteate kohaselt ei tohi seda süsteemi kasutada patsiendid, kellel on teadaolevalt ülitundlikkus selle liimi suhtes, äge veenipõletik koos vere hüübimishäirega või äge kogu keha infektsioon. Täheldatud kõrvaltoimena on uuringutes mainitud veenipõletikku (flebiit) ja põletamis- või kihelustunnet (paresteesia) ravis tsoonis.

Eestis kättesaadavus olemas
Kõik mainitud ravimeetodid on Eestis tänase seisuga kättesaadavad ning rutiinselt kasutatavad. Paraku, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, ei kuulu ülalmainitud lahendused haigekassa poolt riiklikult rahastatavate protseduuride nimekirja ehk kogu ravikulu tuleb kanda patsiendil endal. Ühtlasi ei näe haigekassa ette alajäsemete veenisüsteemi kaardistamist operatsioonieelselt, mistõttu parima tulemuse saamiseks tuleb pöörduda erakliinikute poole. Praegusel ajal on selle meetodi kõige suuremaks miinuseks kõrge hind, mis on võrdväärne Rolls Royce sõiduautoga – eksklusiivne, kuid kallis. Operatsioon on teistest meetoditest kallim:  üks jalg ca 2500 ja kaks jalga 3000 eurot.

Äripäev
29. September 2016, 13:03
Vaata EST või RUS arhiivi