Mitte iga tera pole täistera

Tooted, mis võivad ka tulevikus kanda täistera nimetust.
Tooted, mis võivad ka tulevikus kanda täistera nimetust.Foto: Julia-Maria Linna
Täna allkirjastati Täistera mõiste kasutamise Hea tava leping, mis määratleb täistera standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks. Pagaritoodete puhul peab teraviljast koostisosasade sisaldus olema vähemalt 50%, täisterapasta puhul aga 100%. Hea tava on soovituslik kõigile valdkonna toidutööstustele.

28. septembril allkirjastasid Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, Tervise Arengu Instituudi direktori kohusetäitja Annika Veimer ning  Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp Hea tava toidualases teabes sõna “täistera” kasutamise kohta Eestis ehk uue täistera standardi. “Siiani oli reguleerimata, millist toodet võib nimetada täisteratooteks ning selleks sai olla näiteks ka leib, milles on vaid 5% täisterajahu. Nüüd on pagaritoodete puhul normiks aga 50-protsendiline täisterajahu sisaldus,“ tõi Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp näiteks. “See tase annab leivale kõrge, üle kuueprotsendilise kiudainesisalduse ja muud toiteväärtuslikud eelised,” nimetas Potisepp kasu tarbijale. Ta lisas, et esmakordselt  lepitakse Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatakse sellele konkreetne standard, mida järgida. Potisepp rõhutas, et täistera mõiste määratlemine lihtsustab oluliselt tarbijate valikuid, kuid on samas selgeks suunaks ka toidutööstustele.

“Mul on väga hea meel, et täistera mõiste hea tavaga on liitunud juba Eesti suuremad pagaritööstused, jahu- ja pastatootjad, pudruhelveste ja ekstrudeeritud täisteratoodete tootjad,” ütles Potisepp. Ta avaldas lootust,
et hea tava põhimõtted võtab kasutusse võimalikult palju toidutööstusi. Hea tava kokkuleppele minnakse üle järk-järgult, eesmärgiga  hakata seda toiduainetööstuses järgima hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Täistera mõiste Hea tava leppisid  kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervise Arengu Instituut. Selle kohaselt defineeritakse nii “täistera” kui “teraviljast koostisosad” mõisted ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna “täistera” (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50% täistera. Täisterapasta puhul tehakse seda vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui  toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera.

Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.

Lisa – definitsioonid vastavalt uuele Täistera mõiste Heale tavale:
Täistera – jahvatatud, purustatud või helvestatud terad, milles tera peamised osad – tärkliserikas endosperm, idud ja kliid – esinevad samas suhtes nagu nad esinevad terves teras.

Teraviljast koostisosad – rukis, nisu, kaer, oder, mais, tatar, riis, hirss ja nendest saadud terad, kruubid, tangud, eri jämedusega helbed ja jahud ning linnased.

Äripäev
28. September 2016, 13:38
Vaata EST või RUS arhiivi