Mida me Eestis üldse sööme?

Eestis hiljuti lõppenud kaua kestnud ja põhjalik rahvastiku toitumise uuring püüdis selgitada välja, mida inimesed söövad ja mida peavad tervislikuks.

Uuringu kohta jagab selgitusi TAI seire ja hindamise osakonna juht Eha Nurk.
Üks uuringu küsimusi oli, mida inimesed ise oma toitumisest arvavad. Hinde pidi andma 5 palli skaalal, kus 5 oli väga tervislik. Väga ebatervislikuks hindas oma toitumist vähesed, sama vähe oli ka neid, kes arvasid, et toituvad väga tervislikult.
Kui palju peaks tarbima puu- ja köögivilja päevas? Küsitlus näitas, et olukord hakkab paranema, teadlikkus on kasvanud eriti naiste puhul. Kuid on piisavalt palju veel ka neid, kes leiavad, et piisab 1-2 portsjonist päevas. Tegelikkus näitab, et teadlikkus ja 5-6 köögivilja portsjoni tarbimine päevas on kooskõlas, eriti meeste puhul. Naiste puhul oli 10% naisi, kes teavad nende kasulikkust, kuid ei söö neid nii palju.

Mida me tegelikult sööme puu- ja köögiviljadest? Keskmine tarbimine köögiviljade puhul lastel alla 100 gr, täiskasvanute puhul 150 gr. Vanusega nii puuviljade kui ka köögiviljada söömine kasvab, kuid 500 gr piir jääb kättesaamatuks.

Tärkliserikkad tooted, nagu kartul, on jätkuvalt enim tarbitud toiduaine. Kui võrrelda kuivaineid makaron, riis ja tatar, siis neist on menukaimad makaronid, eriti laste puhul. Riisi tarbitakse keskmiselt 25 gr päevas, veel vähem tatart.

Putrusid ja hommikuhelbeid kasutavad eriti lapsed.  
Leivatoodete puhul vanusega tarbimine kasvab. Eristuvad mehed alates 35. eluaastast, kus kogused suurenevad päris palju. Ka naistel kasvab vanusega leiva tarbimine. Tõenäoliselt täiskasvanud asendavad pudru võileibadega. Rukkileiva tarbimine on alla läinud, kuid mis põhjusel, pole teada. Saia ja peenleiva tarbimine jääb 40-80% vahele, sõltuvalt soost.

Liha osas eristuvad tugevalt mehed. Naturaalseid lihatooteid tarbitakse rohkem, ennekõike punast liha. Linnuliha tarbimine on naiste puhul aastate lõikes ühtlane, jäädes 20-40 gr vahele päevas, meestel mõnevõrra rohkem. Sinke, vorste tarbitakse 20-60 gr vahele, aga madalam on linnulihast vorstide tarbimine kõikides vanusegruppides.


Kala suurimad tarbijad on keskealised ja vanemad mehed. Värske kala ja kalatoodete tarbimine on üsna võrdne.
Lapsed söövad keskmiselt pool muna päevas, naised kolmveerand muna ja mehed muna päevas.
Piimatoodetest on menukaim tavaline piim, laste puhul eriti. Vanusega tarbimine väheneb - meeste puhul jääb 150-200 gr vahele, naiste puhul 100 gr juurde päevas. Juustu tarbimine jääb 15-20 gr juurde päevas, 2-3 gr päevas moodustavad soolased maitsestatud piimatooted.


Magusad piimatooted, nagu kohupiimad ja jogurtid, on vaatluse all portsjonitena. Nende suurused erinevad oluliselt eri toodete puhul. Tarbijate puhul jäeti sisse ka need inimesed, kes üldse neid ei tarbi. On näha, et lapsed armastavad magusaid tooteid rohkem, eriti 14-17aastased poisid, vanusega huvi nende toodete vastu mõnevõrra langeb.


Kõiki magusaid tooteid (kommid, koogid jne) kokku pannes selgub, et 2-5aastased tarbivad portsjoneid päeva jooksul keskmiselt üheksa, 6-9aastased juba 12, edasi 13 portsjonit. Maksimum on vanuses 14-17 aastat, kus portsjonite arv on kuni 17. Eakatel on magusa vastu huvi väiksem ja portsjoneid on keskmiselt kuus. Lisades soolased näksid, nagu kartulikrõpsud jne, siis kõikide gruppide puhul tuleb üks lisaportsjon juurde.


Uuringus olnud inimestest ei söönud üldse magusat vähesed, samuti oli vähe neid, kes tarbisid vaid 1-2 portsjonit. Samas oli päris palju neid, kes tarbisid soovituslikust rohkem magusat. Väikelaste (2-5aastased) puhul vaid 7% tarbisid soovituslikul määral magusat. Kokkuvõttes tarbib valdav osa inimesi magusat liiga palju.
Üldiselt võib öelda, et puuviljade tarbimine oli piisav, köögivilju võiks tarbida 2-3 korda rohkem. Kartuli tarbimist võiks vähendada köögiviljade arvelt. Ka teraviljade tarbimist võiks vähendada näiteks hommikuhelvete näol laste puhul. Teise portsjoni võiks vähendada saia ja peenleiva arvelt. Piimatoodete tarbimisega võiks rahule jääda. Kala võiks süüa kaks korda rohkem. Liha söömist võiks piirata, meeste puhul kuni 4 korda ja naiste puhul 3 korda. Ka munatarbimist võiks vähendada. Magusatarbimist võiks oluliselt piirata.


TASUB TEADA
Rahvastiku toitumise uuring oli teine taoline uuring pärast 1997. aastat, andmeid koguti üksikisiku täpsusega. Küsitluses kasutati juhuvalimit, uuring ise kestis üle aasta - eesmärk oli kaasata piisavalt inimesi kõikide hooaegade lõikes. Uuriti ka argipäeva ja puhkepäeva toitumist. Uuriti nii 24tunni toitumist (2nädalase vahega) kui ka toitude tarbimise sagedust - selleks tuli täita ligi 200 küsimusega küsimustikku, mõeldes tagasi tervele aastale. Laste puhul kuni 10. eluaastani kasutati toidupäeviku meetodit, kuhu pandi lapse 24 tunni sees tarbitud toidud. Täiskasvanute puhul kasutati meenutusmeetodit, et saada kätte viimase ööpäeva jooksul tarbitud toidud. Küsiti ka täpselt toidu kaubamärke, tootmis-, valmistus- ja säilitusviisi kohta, pakkematerjalide kohta. Lisaks küsiti suitsetamise ja liikumise kohta ja sotsiaal-demograafilisi näitajaid. Kõiki inimesi mõõdeti, kaaluti samuti.


Alguses loodeti saada andmed u 9000 inimese kohta, kutsed saadeti u 14 000 inimesele. Uuringus osales 5505 inimest. Kvaliteetseid andmeid saadi viimaks 4906 inimeselt. Põhjalikud andmed avaldatakse aasta lõpus.

Artikkel on valminud toiduliidu seminaril, mis toimus juuni alguses.

Äripäev
23. September 2016, 12:52
Vaata EST või RUS arhiivi