Ülemäärane kaltsium ei anna luumurdude eest lisakaitset

Eakas mees murtud jalaga.
Eakas mees murtud jalaga.Foto:
Suurem kaltsiumi tarbimine võib kaitsta eakaid kardiovaskulaarhaiguse, ent mitte insuldi või luumurdude eest.

Seoses kaltsiumitarbimisega on eakamatele täiskasvanutele nii häid kui halbu uudiseid: kuigi suurem kaltsiumi tarbimine võib vähendada kardiovaskulaarhaiguse riski, ei vähenda see siiski samal ajal insuldi või luumurdude riske. Seda näitavad hiljutise uuringu tulemused, mida tutvustati USAs Bostonis toimunud Endokrinoloogiaseltsi aastakonverentsil Endo 2016.

Kaltsium on peamisi mineraale
Kaltsium on üks organismi kõige tähtsamaid mineraale. Ligikaudu 99% keha kaltsiumivarust toetab luude ja hammaste ehitust ning toimimist, ülejäänud 1% aga erinevaid metaboolseid funktsioone, sealhulgas rakusignaale, vere hüübimist, lihaste kokkutõmbumist, närvide toimimist, südame löögikiiruse reguleerimist ja hormonaaset sekretsiooni.

Piimatooted, nagu näiteks piim, jogurt ja juust, on rikkalikud kaltsiumiallikad ning moodustavad suurema osa ameeriklaste kaltsiumitarbimisest. Headeks mineraaliallikateks on ka rohelised lehtköögiviljad, nagu näiteks kapsas, brokkoli, hiina kapsas ja naerilehed, samuti lõhe, sardiinid (koos luudega konserveeritud), mandlid, brasiilia pähklid ja päevalilleseemned.

Kaltsium on saadaval ka toidulisanditena, peamiselt karbonaadi ja tsitraadi vormis. USA Riikliku Terviseinstituudi (NIH) sõnul peaksid 51-70-aastased mehed püüdma tarbida iga päev 1000 mg kaltsiumi, alates 71. eluaastast aga 1200 mg. Naiste soovituslik igapäevaselt tarbitav kaltsiumikogus on 1200 mg alates 51. eluaastast.

Varasemad uuringud vastuolulised
Varasemad uuringud on näidanud, et suurem kaltsiumi tarbimine vanemas eas võib kaitsta südame tervist ning vähendada luumurdude riski. Kuid sellekohased tõendid on olnud vastuolulised. Näiteks eelmise aasta septembris kirjeldas Medical News Today uuringut, mille põhjal väidetakse, et suurem kaltsiumi tarbimine ei paranda eakate inimeste luude tervist. "Lisaks sellele pärinesid varasemates uuringutes osalenud rahvastikurühmadest, kelle toidusedel sisaldas rikkalikult kaltsiumi," märgib nimetatud viimase uuringu juht dr Sung Hye Kong Lõuna-Korea Söuli Riikliku Ülikooli haigla sisemeditsiini osakonnast.

Kongi ja tema kolleegide uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab suurem kaltsiumi tarbimine kardiovaskulaarhaiguse (CVD), insuldi ja luumurdude riske eakamate inimeste hulgas võrreldes nendega, kes tarbivad vähem kaltsiumi.

Teadlased analüüsisid 2199 mehe ja 2704 naise andmeid. Patsiendid olid üle 50aastased, neil polnud varem CVDd ega insulti esinenud ning nad osalesid Korea Ansungi ja Ansani kohortuuringus. Alates 2001. aastast jälgiti uuringu käigus patsiente keskmiselt 13 aasta vältel.

Teadlased hindasid uuringus osalenute kaltsiumitarbimist küsimustiku alusel. Iga kahe aasta järel viidi patsientidega läbi terviseuuringud ja küsitlused, mille põhjal tehti kindlaks CVD, insuldi või luumurdude juhtumid.

Võrreldes patsientidega, kes tarbisid vähem kaltsiumi, oli tulemuste põhjal neil, kes tarbisid rohkem kaltsiumi, CVD risk oluliselt väiksem. Samas aga ei täheldatud nende puhul märkimisväärset luumurru või insuldi riski vähenemist.

Tulemused jäid samaks ka pärast seda, kui teadlased võtsid arvesse erinevaid faktoreid, mis võivad südame tervist ja luumurdude esinemist mõjutada, nagu näiteks vanus, kehamassiindeks (KMI), puu- ja köögiviljade tarbimine, valkude ja naatriumi tarbimine, summaarne omastatud energiahulk ning naiste menopaus ja hormoonravi.
2014. aasta oktoobris kirjeldas MNT uuringut, mille põhjal väideti, et intensiivne piimatarbimine võib suurendada luumurdude ja enneaegse surma riski.

Kui palju kaltsiumi teie toit sisaldab?
* 230 g madala rasvasisaldusega jogurtit sisaldab 415 mg
* 40 g cheddari juustu sisaldab 301 mg
* 85 g lõhet sisaldab 181 mg

TASUB TEADA

Lisame siia kaltsiumi kohta informatsiooni www.vegan.ee kodulehelt.

99% kaltsiumist täiskasvanud inimeste kehas on talletatud luudes ja hammastes, ülejäänud 1% asub veres ja teistes kudedes. Kaltsiumi ebapiisav tarbimine ei põhjusta lühemas plaanis ilmset toitaine defitsiidist tulenevat terviseriket. Kuna ka väikesed muutused vere kaltsiumisisalduses võivad osutuda eluohtlikuks, hoiab keha kaltsiumi hulga veres väga rangetes ja kitsastes piirides, kasutades selleks luudes talletatud kaltsiumivaru. Sel põhjusel ei saa vereproovi põhjal otsustada, kas tarbitavad kaltsiumikogused on luude tervise jaoks piisavad.

Kestvalt liiga madala kaltsiumisisaldusega toitumisviis võib pikas perspektiivis põhjustada osteopeeniat ning tõsta osteoporoosi ja luumurdude riski. Kõige sagedasemateks osteoporoosist tingitud luumurdudeks on reieluukaela-, randme- ja selgroolülide murrud, mis võivad oluliselt halvendada elukvaliteeti. Osteoporoos on ülimalt levinud haigus paljudes arenenud riikides, sh Eestis.

Luuhõrenemise ennetamiseks on oluline saavutada võimalikult suur luude mass enne 30. eluaastat ning vähendada luude kaltsiumikadu hilisemas eas. Neid eesmärke aitavad saavutada mitmed elustiiliga seotud tegurid: regulaarne kehaline treening, piisav kaltsiumi ja D-vitamiini saamine, rohke köögi- ja puuviljade tarbimine, piisav valkude tarbimine, tervislikus kehakaalus püsimine. Lisaks on oluline vältida kohvi ja soolaga liialdamist.

Piisav D-vitamiini saamine on luudele sama oluline kui kaltsium. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist, aitab vähendada uriiniga väljutatava kaltsiumi kogust ja tagada normaalset luude mineraliseerumist.

Liigsuured kaltsiumikogused võivad põhjustada kõhukinnisust ning takistada raua ja tsingi omastamist. Ülemäärane kaltsiumilisandite tarbimine võib suurendada neerukivide riski.

Kaltsiumivajaduse katmiseks ning tugevate luude ehitamiseks ja säilitamiseks ei ole vaja juua lehmapiima. Taimse toitumisega on võimalik saada küllaldaselt kaltsiumit, samas jääb kehvasti planeeritud toidusedelis kaltsiumikogus soovitustest allapoole. Kaltsiumit leidub enamikus toiduainetes, kuigi tihti vaid väikestes kogustes. Piisava kaltsiumi saamise teeb lihtsaks rikastatud taimepiimade regulaarne tarbimine. Head taimsed kaltsiumiallikad on ka enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumiga kalgendatud tofu. Kui toit sisaldab liialt vähe kaltsiumit, saab puudujäägi katmiseks võtta toidulisandit.

Äripäev
16. September 2016, 14:48
Vaata EST või RUS arhiivi