Erinevad sünnitusasendid - mida valida?

Scanpix
Kas naised on piisavalt ettevalmistatud kasutamaks sünnitusel erinevaid sünnitusasendeid? Kuidas toetab ämmaemand naist erinevate sünnitusasendite valikul?

Nendele mõtetele toetudes kaitsesime Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2016. aasta veebruaris ämmaemand-õppejõu Evelin Grossi juhendamisel diplomitööd teemal, mis käsitles naiste sünnitusasendite valikuid ning neid mõjutavaid tegureid Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel. Töö koostamiseni jõudsime läbi Hollandi ämmaemandusalaste uurimuste autori Ank de Jonge tööde, kellega ka isiklikult kontakti võtsime. Töö koostamiseks viisime 2.-4. sünnitusjärgsel päeval läbi intervjuud värskelt sünnitanud naistega. Piiranguid ei seatud nende vanusele ega sünnituste arvule. Uuringusse olid kaastaud ainult vaginaalsel teel sünnitanud naised ning jälgisime, et uuritavate sünnitused oleks assisteeritud võimalikult erinevate ämmaemandate poolt. Kokku küsitlesime 13 naist ning saadud tulemusi võrdlesime maailmas läbi viidud sarnaste töödega.

Mugav eekõige tervishoiupersonalile
Uurimistöö põhines kahel hüpoteesil: naistel puudub ettevalmistus ning valmisolek erinevate sünnitusasendite kasutamiseks ning samas ämmaemand lahendab olukorra nii, et valib enda jaoks mugavama tööasendi. Püstitatud hüpoteesid põhinesid faktil, et enne 17. sajandit sünnitati Läänekultuuris kõige sagedamini püstises asendis. Seoses aga sünnitustangide kasutuselevõtuga sai populaarseks selili sünnitamine. Tänapäeval ongi see väljutusstaadiumis kasutatuim viis, ka meedia on loonud pildi, kus naine ongi 85% juhtudest seliliasendis, ümbritsetuna tervishoiutöötajatest ning lähedastest, kes aitavad sünnitajal jalgu üleval hoida ning seetõttu peetakse seda ka klassikaliseks sünnitusasendiks. See viis on küll kindel ja mugav tervishoiupersonalile, kuid mitte alati parim naisele (de Jonge jt 2008).

Valikuid mõjutavad erinevad tegurid
Värskest uurimusest selgub, et naiste sünnitusasendite valikut mõjutavad mitmed tegurid: eelnevatel sünnitustel omandatud positiivne või negatiivne kogemus, ämmaemanda nõustamine sünnitustoas, tugiisiku ja ämmaemanda toetus sünnitusel ning internetist, raamatutest või ettevalmistavatest perekooli loengutest saadud informatsioon.

Tänu loengutest saadud teadmistele sünnitusasenditest ning ringkäigule sünnitusosakonnas, kus näidati ette erinevaid abivahendeid sünnitusel (rulaator, pall, vann, järi, kott-tool jne), tundsid naised ennast sünnituse jooksul mugavamalt. Samuti tuli välja, et naised, kes käisid sünnituseks ettevalmistaval loengul, kasutasid sünnituse teises faasis sagedamini mõnda muud asendit peale klassikalise asendi.
Ka Austraalias 2012. aastal läbiviidud uurimusest tuleb välja, et naised, kes on osalenud sünnituseks ettevalmistavates loengutes, on sünnitusasenditest rohkem teadlikud ning valivad sagedamini mõne alternatiivse sünnitusasendi. Lisaks on 2013. aastal Ameerika Ühendriikides tehtud teadustööst leitud, et naistel, kes teavad rohkem sünnituse kohta, esineb vähem nii rasedusaegset kui ka sünnitusjärgset depressiooni.


Ämmaemandal oluline roll
Kõige olulisemaks peavad naised siiski ämmaemanda juhendamist ning asendite selgitust. Eriti vajavad ämmaemanda nõustamist esmassünnitajad ning naised, kes pole käinud perekooli loengutel, kus selgitatakse erinevaid sünnitusel kasutatavaid asendeid.  
Valimisse kuulunud naistest kasutas kaheksa klassikalist selili sünnitusasendit. Nad leidsid, et nende ringiliikumist takistasid loote südamelöökide monitoorimiseks keha ümber pandud andurid. Seetõttu olid nad ka rohkem voodisse aheldatud. Uurimistulemustes kajastub siiski, et naised tunnevad suuremat kontrolli oma keha üle eelkõige vertikaalseid asendeid kasutades. Samuti leiti, et vähem valulik on olla vees või asendis, kus saab ennast vabalt liigutada.
Enamus uurimistöös osalenud naistest leidis, et nende sünnituskogemus polnud selline nagu nad oodanud olid. Loodeti, et sünnitus algab loomulikult, vaja ei lähe medikamentoosseid vahendeid, millega sünnitust stimuleerida või indutseerida. Samuti olid osad naised lootnud, et nad sünnitavad vanni. Kuigi nende ootused ei vastanud tegelikkusele, tunnistasid nad, et sünnituskogemus oli positiivne. Intervjuude transkribeerimise ajal jäi mulje, et naised seostasid positiivset sünnituskogemust eelkõige lapse hea tervisliku seisundiga, mistõttu jäi nõrgaks naiste vaatenurk sünnitusasendi ning negatiivse või positiivse sünnituskogemuse vahel.


Paljud soovivad järgmine kord teist asendit
Kuigi suurem osa valimisse kuulunud naistest leidsid, et nende sünnituskogemus oli positiivne, sooviksid nad kasutada järgmisel sünnitusel mõnda muud asendit. Intervjuudest järeldus, et suurem osa naistest on valmis katsetama erinevaid sünnitusasendeid, kuid tegelik olukord sünnitusel ei pruugi selleks lihtsalt võimalust anda.
Kaitstud lõputöö puhul ei saa teha ühtseid järeldusi erinevate sünnitusasendite mõju osas väljutusperioodi kulule. Ei joonistunud välja selget mustrit, mille põhjal saaks väita, et on tekkinud seos erinevate sünnitusasendite, sünnitusjärgse verekaotuse, väljutusperioodi kestvuse ning perineumi trauma tekkes. Selliste seoste loomiseks oli antud töö valim liiga väike.
Samas saab järeldada, et naised on küll teadlikud erinevatest sünnitusasenditest, kuid olukord sünnitusel ei vasta tihti nende ettekujutusele ning seetõttu loodavad nad pigem ämmaemandapoolsele nõustamisele. Ei saa väita, et sünnitusasendi valik oleks tingitud eelkõige ämmaemanda mugavusest, kuna sageli ei osata seda seostada kliinilise situatsiooniga, mille lahendamiseks suunati sünnitaja  klassikalisse sünnitusasendisse.

Äripäev
12. September 2016, 12:56

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi