Tätoveerimine ja augustamine võivad tekitada raskeid tüsistusi

Tätoveerimisi ja augustamisi tehku professionaalid.
Tätoveerimisi ja augustamisi tehku professionaalid.Foto:
Terviseamet tuletab meelde, et nii tätoveerimine kui ka keha augustamine võivad tekitada ohtu tervisele, kuna tegemist on nahka vigastavate toimingutega. Levida võivad nakkusetekitajad, värvained aga võivad tekitada mürgistusi ja allergiat.

Suurimateks ohtudeks, mis nimetatud protseduuridega võivad kaasneda, on nakatumine HIV-i või B- ja C-hepatiiti ja bakteriaalsete nahainfektsioonide oht (teetanus, süüfilis-, tuberkuloos, leepra jm). Nakkusi võivad põhjustada mittehügieenilised töövahendid, värvained ja töövõtted.

Kõige kauem paraneb nabasse tehtud auk

Keha augustamise (body piercing) puhul surutakse nõel läbi augustatava kehaosa ja seejärel asetatakse paigale soovitud ehe. Keha augustamises on populaarseks muutunud näiteks kõrvade augustamine läbi kõhre, mitte läbi kõrvalesta. Läbi kõrvakõhre tehtud auk võib aga põhjustada raskeid ja pöördumatuid tüsistusi.

Mõningates salongides kasutatakse ka spetsiaalseid püstoleid, kuid neid on raske steriliseerida. Püstolid võivad nahka kahjustada, kuna torkeaugu servad võivad rebeneda ja paranevad seetõttu halvemini. Kõige rohkem tehakse piercinguid kõrvadesse, augustatakse nii kõrvalestasid kui ka kõhreosa. Levinumad on veel kulmude, nina, naba, huulte ja keele piercingud.

Kirjanduse andmetel esineb piercingu järgselt 30 protsendil inimestest nahainfektsioone. Kõige kauem paraneb nabasse tehtud auk. on ka infektsioonioht suurem.

Keele piercinguga võivad kaasneda aga tugev veritsus, põletik ning probleemid hammastega. Kõnelemine võib muutuda raskemaks, samuti mälumine ja neelamine. Kui keeleehe tuleb lahti, võib see libiseda kurku ja tekitada lämbumisohu.

Tätoveering võib tuua melanoomi

Tätoveering on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse spetsiaalse masinaga värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale nahka – dermisesse. 
Tätoveermise tulemusel võib esineda seenhaiguseid ja allergilisi reaktsioone, samuti võib ette tulla ka melanoomi või nahavähi tekke ohtu töödeldud nahapiirkonnas. Tervisele võivad ohtlikud olla ka värvained, millega tätoveeringuid tehakse. 

Soovitused:

• Veendu kaunistuse vajalikkuses. Kui on kindel plaan kehale mõni kaunistus lisada, siis tasuks mõelda ka sellele, kuidas need edaspidise elustiiliga sobivad. Näiteks tätoveerimise puhul kaaluda ka nende hilisema eemaldamisega seotud riske ja võimalusi; augustamise puhul mõelda edaspidistele võimalikele ebamugavust.

• Kehakaunistamise toimingu läbiviijaks olgu tingimata kogemustega professionaal, kes on valmis nõu andma ka töödeldud piirkonna hilisema hooldamise kohta. Enne augustamist peaks meelde tuletama esinenud allergiad – kui ihaldatud kaunistus tekitab allergilise reaktsiooni, ei pruugi tulemus olla see, mis soovitud. Ülitundlikkuse kahtluse korral peaks kindlasti spetsialistiga eelnevalt nõu pidama.

• Enne protseduuri teostamist küsida teenuse osutajalt informatsiooni protseduuri kohta ja järgneva koduse hoolduse kohta.

• Veenduda, et protseduur toimub puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga. Korduvkasutatavad instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, peavad olema steriliseeritud.

• Vältida teiste inimeste kehavedelike sattumist augustatud/tätoveeritud kohale kuni selle täieliku paranemiseni.

• Keha augustamise puhul pole soovitatav ehete jagamine või vahetamine sõpradega.

• Enamik augustatud kohti esialgu veritsevad, kuid reeglina see lõpeb mõne minuti jooksul. Kui verejooks muutub pidevaks või ülemääraseks, tuleb pöörduda arsti juurde.

• Augustamise järgselt võib torkekohast paar päeva immitseda puhast, lõhnatut vedelikku. Kui vedelik muutub häguseks või mädaseks, millega kaasneb püsiv punetus ning valulikkus, on vaja viivitamatult pöörduda arsti juurde.

 

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas