Raske koolikott kulutab lülisammast

Koolilapsed.
Koolilapsed.Foto: Scanpix/Caro
Koolilapse koti kaal on nii lapsevanemate kui ka koolikorralduse vastutada. Kahjuks peavad lapsed käima sageli koolis siiski liiga raske kotiga, mis tervisele kohe üldse hästi ei mõju.

Eestis kehtib sotsiaalministri määrus, mis annab selgelt juhised koolitee pikkuse ja koolikoti raskuse kohta:

- koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km ning ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on järgmine: 1.-3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg, 4.-6. klassi opilastel kuni 3,5 kg ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.

Neid numbreid ei tohi ületada ja seda peab tagama õige õppekorraldus.

Koolikottide teemat uuris aastatel 2009-2010 ka terviseamet. Siis jälgiti lastel esinevaid rühihäireid ja tõdeti, et just algklassides, kui lapse lülisammas veel areneb, kasvab, ja õiged kumerused ning nõgusused lõplikult fikseeruvad, on kaasaskantavate õppematerjalide kogus liiga koormav. Ranitsate arv (%), mille kaal ei vastanud nõuetele oli teise klassi puhul 72%, komandal klassil 86% ning neljandal klassil 67%.

Liiga raske koti põhjused:

- lapsevanemad kontrollivad vähe ranitsate/koolikottide sisu ning laps kannab kaasas päeval mitte- vajaminevaid asju.

- Sageli oli ostetud koolikott ise juba liiga raske (tühi kott 1-1,5 kg).

- Lisaks kantakse kaasas tööraamatuid, -vihikuid ning kunsti- ja tööõpetuse asju, mis peaksid olema hoiul klassis.

- Kottides leidus ka joogipudeleid – põhjuseks nõuetekohase joogivee halb kättesaadavus koolis voi lapse harjumus juua ebatervislikke, magusaid, gaseeritud jooke.

- Mõningatel päevadel peavad lapsed tassima kaasas kehalise kasvatuse tunni riietust (spordiriiete kaal oli üle 1,0 kg). Seega põhjuseid leiab nii lapsevanemate kui koolikorraldusega seotult.

Kuidas valida koolikotti?

Koolikoti valimise ja kandmise kohta on jagatud mitmeid soovitusi. Arvesse tuleb võtta lapse vanust, koti suurust ja kaalu, samuti õlarihmade sobivust ja laiust ning valitava koti sobilikkust konkreetsele lapsele vajalike asjade kandmiseks. Koolikoti juures on oluline pehme polsterduse olemasolu seljaosal ning ka õlarihmadel.

Heal koolikotil on mitmeid lahtreid, et raskemad asjad saaks pakkides panna seljale lähemale ja kergemad näiteks koti välistesse lisataskutesse. Sel juhul jaotub raskus paremini. Loomulikult on eriti halb valik ja koolikotina õpilastele sobimatu vaid küünarliigesel kantav käekott - see koormab täiesti valesti lisaks seljale veel ka õlaliigest ning küünarliigest.

Oluline on koolikoti asend seljas

Ka ajakirjas Ergonomics rõhutatakse, et koormus peab olema kehatüvele (vöö kõrgusel) võimalikult lähedal ja asetsema kehapooltel sümmeetriliselt. Seda nõuannet tuleb jälgida ka koolikoti ostmisel, et tagada hea neutraalne lülisamba asend.

Loomulikult on oluline ka koolikoti õigesti kandmine ehk, kui kotil on 2 rihma, siis on õige kanda seda nii, et koormatud on mõlemat õlga võrdselt ning lülisammast sümmeetriliselt. Kogu koti raskuse kandmine ainult ühel õlal on rühihäirete üheks peamiseks põhjuseks ning tekitab lisaks laste kätes verevarustuse häireid tugeva pitsutuse tõttu. Samuti on oluline jalanõude valik, sest tallavõlvidel on väga suur roll ka õige rühi väljakujunemisel.

Kuigi 7.-8. eluaastaks on meie lülisamba kuju sarnane täiskasvanu omale, ei ole lülisammas veel kaugeltki lõplikult välja arenenud – see toimub alles 20.-22. eluaastaks. On uurimusi, mis näitavad, et lülisamba kulumine ja esimesed lülivaheketaste degenereerumise märgid on olemas kahjuks juba eelkooliealistel.

Probleemiks ka mujal maailmas

Ugandas on leitud, et koolikoti valest raskusest tingitud seljavalude ja lihaspingete all kannatab keskmiselt 37,8% kooliõpilastest. Iraanis on leitud, et igapäevaselt raskeid koolikotte kandes kannatab õlavalusid 38,1%, kaelavalusid 27,6% ja seljavalu 16,7% lastest.

Ajakiri The Journal of School Health on teinud laiapohjalise uuringu erinevate riikide kohta, mil on avastatud, et koolikoti raskus on 5-20% laste kehakaalust. Saksa teadlased leiavad, et koolikoti raskus ei tohi ületada kuni 10% kehakaalust.

Äripäev
12. September 2016, 12:43
Vaata EST või RUS arhiivi