Miks on elu viimast suitsu nii raske teha?

Suitsetamisest loobumist võib proovida mitu korda - eesmärk on üks - jääda püsima mittesuitsetajana.

Võimalused suitsetamisest loobumiseks on olemas, kuid see on reeglina väga raske. Et üldse alustada loobumist, peab suitsetaja seda ise tahtma, omada soovi olla mittesuitsetaja. Motivatsiooni tekitamine on esmatähtis ja väga raske ülesanne. Vahest on kasu mõtteviisist, et nikotiin on nagu üks ravim, mida inimene suurtes kogustes pidevalt tarvitab. Üldiselt inimesed pelgavad ravimeid, nii et siin on suur paradoks: nikotiin suurtes kogustes avaldab mürgist toimet pealegi. Üks võimalus ongi küsida: kas inimene soovib endale sellist pidevat mürgitamist?

Võluvitsa kahjuks pole
Samas ei ole ühtegi võluravimit, mis võtaks suitsetamise ära. See teekond on raske ja see võib olla üks põhjus, miks ei soovita isegi meedikud nii sageli loobumist. Võib tekkida konflikt, seda üritatakse vältida. Üks põhjus, miks arstid kõhklevad, on enda demoraliseerituna tunnetamine, nähes, et patsiendid ei ole järginud antud soovitusi.


Miks on siis nii raske loobuda?

Tähtis on teada, et paljud suitsetajad peavad suitsetamist elustiiliks (71%) ja suitsetavad, kuna peavad seda harjumuseks (78%). Suitsetaja kogeb vahetult  peale suitsetamist rahunemist, head enesetunnet, mõnu või eufooriat, mis tekib nikotiini neurobioloogilisest stimulatsioonist. Võib tunnetada ka sellist meeleolu langust, mis tekitab vältimatu vajaduse järgmise sigareti järele. Suitsetamise sõltuvus ei erine oluliselt muudest sõltuvusest.
Kui meditsiinitöötaja ei arvesta sõltuvuse kroonilist olemust, siis langeb ka tema motivatsioon ravida tubakasõltlast.

Suitsetamine on krooniline haigus
Tubaka tarvitamine on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire. Vajalik üle saada kahest sõltuvusest: sõltuvustegevusest (rutiinist) ja nikotiinsõltuvusest.
Nikotiin on võimas sõltuvusaine. Nikotiini sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Nikotiini sõltuvus on tingitud  neurobioloogilisest toimest. Ise loobunutest 97% hakkavad aasta möödudes taas suitsetama. Ühe 1997. aasta uuringu järgi soovivad ca 70% loobuda, kuid proovib neist seda igal aastal ca 30%. Loobuda õnnestub 2-3%. Arvestuslikult suitsetab Eesti 895 000 täiskasvanust 26,2% ehk 234 500 inimest. Seega neist 164 150 soovivad loobuda, proovivad seda 70 350 ja õnnestub 2000 inimesel.


Miks see nii on?

Nikotiinil on neurobioloogiline toime kesknärvisüsteemile. Nikotiini molekulid aktiveerivad N-atsetüülkoliini retseptori; presünapsist vabaneb dopamiin ja tekib dopamiinergiline stimulatsioon mesolimbilises süsteemis.
Piltlikult oleks nikotiin justkui võti ajukoes ootavatele lukuaukudele. Nii kui kaks nikotiinivõtit on lukuaugu lahti keeranud, lüüakse dopamiini uksed valla. Sel hetkel tekib inimesel kohe meeleolumuutus ja suitsetamise jätkamisel tekib vajadus, et dopamiini uksed peavadki kogu aeg lahti olema. Vajadus uue sigareti järele tekib iga 10-15 minuti järel.

Kui näiteks mingil põhjusel ei saa suitsu tund-poolteist teha, siis lahenduseks on kahe sigareti järjest tõmbamine. Paralleeli võiks tuua sellega, et see on nagu indiaanlaste rahupiip - tekib agressiivsuse taandumine, rahunemine. Mittesuitsetajatel üldse sellist olekut ei tekigi. E-sigaretid ei ole aga sugugi vähem kahjulikud. Patsiendid kurdavad, et nendelt tavasigarettidele tagasi minnes tavasigarettide hulk suureneb. E-sigarettidega on nikotiini kontsentratsioon ajus nimelt pidevalt olemas, ei tekigi pause nagu tavasigarettide puhul.
Sageli arvatakse, et loobumine tähendab saada ühe sõltuvuse asemel teise: suitsu asemel plaaster. Päris nii see ei ole. Plaastri kontsentratsioon on väga aeglase tõusuga ja see ei tohi ületada inimese varasema suitsetamise vajadust.

Parim on nõustamine koos ravimitega
Suitsetamisest loobumisel annab parimaid tulemusi nõustamine koos ravimitega. 12 kuu efektiivsus ainult oma tahtejõul on vaid 3%, kirjalike abimaterjalide abil 4%, kerge soovitus perearstilt viib selle protsendi 5ni, perearsti soovitus koos ravimitega lisab tulemuslikkusele veel ühe protsendi. Suitsetajate kliinik ja ravimid koos annavad tulemuslikkust 20% (Raw et al, Thorax 1998).

Ravimeid on mitmeid
Ravi bupropiooniga toimib kesknärvisüsteemis. Tegemist on dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoriga, antidepressandiga, nikotiinsõltuvusravimiga, mis ei sisalda nikotiini. Toimeainega on saadaval erinevaid ravimeid nagu Zyban, Wellbutrin, Elontril. Raviskeem on järgmine: 150 mg tabletid, esimesed 3 päeva 1 tab. x 1 + suitsetab; järgnevad 4 päeva 2 tab. x 1 + suitsetab; alates 8ndast ravipäevast ei suitseta; tablette tarvitab edasi 2 tab. x 1; ravi kestus 7…8 nädalat.

Teine toimeaine on varenikliin, millel samuti on toime kesknärvisüsteemile. Varenikliin aktiveerib N-atsetüülkoliini retseptorid, samas blokeerib retseptori lisanikotiinile. Nikotiini molekulid ei saa aktiveerida retseptoreid. Presünapsist vabaneb dopamiin. Toimub dopamiinergiline stimulatsioon mesolimbilises süsteemis. Varenikliin on nikotiini atsetüülkoliini retseptorite osaline agonist (nikotiini juuresolekul nii agonistlik kui ka antagonistlik toime), kaubamärk on Champix. Alustuspakend 2 nädalaks on 0,5 mg No 11+1,0mg No14; jätkupakend 2 nädalaks 1,0 mg No 28. Raviskeem näeb välja selline, et tabletid on 0,5 ja 1,0 mg tabletid; esimesed 3 päeva 0,5mg x 1 + suitsetab; järgnevad 4 päeva 0,5mg x 2 + suitsetab; alates 8.-ndast ravipäevast 1,0 mg x 2 - ei suitseta; tablette tarvitab edasi 1,0mg x 2; ravi kestus 8 nädalat.
Tähtis on teada, et nikotiinasendusravi ja bupropiooni korraga kasutada ei tohi. Nikotiinasendusravi ja varenikliini samuti korraga ei kasutata. Varenikliini ja bupropiooni lubab varenikliini infoleht koos kasutada, kuid siiski tuleb arvestada sarnaseid kõrvaltoimeid.

Terve rida nikotiinasendusravimeid
Nikotiinasendusravimiteks on plaastrid, nätsud, lozengid, inhalaator, spray. Nikotiinplaastrid on kas 16 tunni toimeajaga ehk päeva plaastrid "Nicorette" 15mg, 10mg, 5mg (lisaks 25mg) või 24 tunni toimeajaga ehk ööpäeva plaastrid "Niquitin" 21mg, 14mg, 7mg.
Plaastri efekt on selles, et see justkui keerab lukuaugu lahti, kuid jätab dopamiini uksed poikvele. Nikotiini lukuaugud hakkavad viimaks taanduma, see on nagu unelaulu lauljaks nikotiiniretseptoritele: ära need ei kao, kuid need uinuvad. Ainus asi, mis neid üles äratab ja näljaseks teeb, on uus kiire ports nikotiini, ükskõik, millisest allikast see tulemas on (tavasigarett, sigar, e-sigarett, huultubakas, vesipiip, jne).
Plaastritega on tarvitajate väitel ka probleeme. Ise loobumist proovijad ütlevad, et plaastrid ei aita või tekitasid ebameeldiva tunde. Põhjus on selles, et nad ootavad imeravimit, ei olda valmis ärajääma nähtudeks, arvatakse, et just plaaster tekitas nimetatud nähte. Vahel kasutatakse vale doosiga plaastreid (liiga väikse või liiga suure doosiga) või ei kleebita korralikult nahale. Plaastrite kleepimisel peab seda hoidma 1-2 min sooja käega. Juhtub, et plaastreid kasutatakse valesti (ühte plaastrit hoitakse mitu päeva peal).
Nikotiinnätse on samuti eri suurused: 2 mg (imendub 1,2 mg) ja 4 mg (imendub 2,4 mg). Võrdluseks: sigaretist imendub 1 mg nikotiini. Probleeme on esinenud ka nätsuga. Tarvitajad on kurtnud, et näts ajas iiveldama või luksuma, ja pani käed värisema, südame puperdama. Kõiki neid kaebuseid saab ära hoida õige närimistehnikaga! Tähtis on arvestada, et süljega makku sattudes põhjustab nikotiin maoärritust. Samuti imendub pidevalt mäludes nikotiini korraga liiga palju - on üledoosi oht.

Äripäev
09. September 2016, 13:21
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas