Hügieeniga troopiliste haiguste vastu

Kätepesu on üks lihtne võimalus vähendada nakkushaigustesse nakatumise ohtu.
Kätepesu on üks lihtne võimalus vähendada nakkushaigustesse nakatumise ohtu.Foto: flickr.com
Elu muutub aina liikuvamaks ning inimesed rändavad mööda maailma ringi. Eneselegi märkamatult võivad aga teinekord meiega kaasa reisida ka mitmed ohtlikud ja senimaani tundmatud nakkushaigused.

Terviseameti andmetel registreeriti möödunud aastal Eestis 154 sissetoodud haigusjuhtu, kui näiteks ülemöödunud aastal oli registreeritud haigusjuhtude arv 135. Kõige enam tuuakse nakkushaigusi populaarsetest reisipaikadest nagu Türgi ja Tai.

Vajalik teavitustöö

Pööramaks sellele tähelepanu, toimus 7. septembril järjekordne Ida-Tallinna Keskhaigla poolt eestveetav konverents, mille teemaks oligi „Inimeste rändega seotud nakkushaigused“. Üle 300 osalejaga konverentsi peaesinejaks oli doktor Mark Johnson USAst, kes hetkel teenib USA mereväes, töötades USA Kaitseministeeriumi HIV/AIDS ennetamise programmi heaks.

Oma teadustöödes peamiselt troopilisele meditsiinile ja hügieenile keskendunud Johnson rõhutas konverentsi peaettekandes, et inimesed reisivad erinevatel põhjustel aina rohkem, kuid paraku on jätkuvalt troopilisi haigusi, mis meie igapäevases keskkonnas haruldased ja raskeloomulised on. „Seetõttu tuleb teha võimalikult palju ennetustööd ja tõsta inimeste teadlikkust, et sääraseid haigusjuhte vähendada,“ selgitas lisaks USAle ka Guatemalas, Peruus, Türgis, Egiptuses, Aserbaidžaanis ja Tais tervishoiuteenuseid pakkunud Mark Johnson.

„Enne reisi tuleks end sihtkohas valitseva olukorra ja võimalike ohtudega kurssi viia ning käituda vastavalt, et haigustesse nakatumist vältida. Vaktsineerimine ning hoolikas kätepesemine on lihtsamad, kuid peamised tegevused, mida nakatumise vältimiseks teha saame,“ lisas USA mereväe vanemleitnant Johnson.

Haigused reisivad Eestisse kaasa

Tegemist ei ole meie jaoks sugugi kauge probleemiga. Eestlasedki on hakanud aina enam välismaal käima – olgu selleks puhkusereis, välismaal töötamine, mõnes välisülikoolis õppimine või muudel eesmärkidel rändamine. Konverentsisarja eestvedaja, Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuht doktor Ene Mäeots tõdes, et tegemist on teemaga, millele ei pöörata igapäevaselt eriti tähelepanu, kuid mis on tegelikult väga oluline. „Eestlased reisivad üha rohkem Eestist välja ning varem või hiljem tullakse kodumaale tagasi kas puhkusele või kolitakse uuesti siia elama. Ka välisriikidest tullakse aina sagedamini Eestisse puhkama, õppima või elama ning sellest tulenevalt peavad ka arstid olema valmis ära tundma haigusi, mida seni on Eestis nähtud harva või nähakse hoopis esmakordselt,“ selgitas doktor Mäeots konverentsi päevakajalisust tänases Eestis. Seetõttu ongi väga oluline tõsta nii tervishoiutöötajate kui ka tavainimeste teadlikkust võimalike rändega seotud nakkushaiguste teemal.

Konverentsil tutvustati enamlevinud ohtlikke haiguspuhanguid Põhja- ja Kesk-Aafrikas, Ladina- ja Lõuna-Ameerikas, Lähis-Idas, Aasias ja Indias ning nakkushaiguste leviku muutusi Eestis ja Euroopas. Samuti esitleti erandlikumaid haigusjuhtumeid, millega on viimasel ajal pöördutud Ida-Tallinna Keskhaigla arstide poole.

Statistikat eelmisel aastal sissetoodud nakkushaiguste kohta saab lugeda siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas