Insult ja selle taastusravi

EKG ehk südamepilt.
EKG ehk südamepilt.Foto:
Insulti esineb tavaliselt üle 65aastastel inimestel, ehkki viimasel ajal tuleb seda üsna sageli ette ka noorematel. Neljandik insultidest juhtub tänapäeval nooremas eas ehk alla 50aastastel.

Keskhaiglas meie osakonnas on kõige nooremad insuldipatsiendid olnud 17- ja 24aastane.  Seda, et insult ei küsi vanust, tõestab seegi, et kõige vanemad patsiendid on olnud üle 90aastased.
Eestis on 4500 insulti haigestumist aastas, mis teeb umbes 230 haiget 100 000 elaniku kohta.
Esimene kuu on haigestumisel kõige kriitilisem. Kuni 26% haigetest võib esimese kuu jooksul surra. Insult on Euroopas surmapõhjusena teisel kohal ja selle tagajärjed võivad olla tõsised. Euroopas ongi ajuinsult esikohal puude põhjustajana, sest haigus jätab tõsise märgi maha.


Mis põhjustel ajuinsult tekkida võib?
Kõrge vererõhk on üks olulisemaid riskitegureid. Ravimata vererõhk võibki olla ainus insuldi põhjustaja.
Teine riskifaktor on suhkruhaigus, n-ö sisemine rooste, mis kahjustab veresooni seestpoolt.
Kolmas põhjus on kõrge kolesterool ja rasvade ainevahetuse häire ehk düslipideemia.
Koos vähese liikumise ja ülekaalulisusega moodustuvadki tingimused metaboolseks sündroomiks. Seda on tänapäeval võimalik ohjata, kuid paljud ei suuda kahjuks spetsialisti koostatud juhiseid järgida.
Oluline on elustiil: suitsetamise ja alkoholi tarbimise kontrolli all hoidmine ning piisava liikumisharjumuse säilitamine.
Väga tähtis riskifaktor on ka südame kodade virvendusarütmia, mida esineb ühel protsendil inimestel, kes ei pruugi seda ise tundagi. Insuldiregistris olevatel haigetel on seda aga pea 30%-l tuvastatud. Selle haiguse ravi toimub verevedeldajatega, et vähendada trombide moodustamise riski.  


Millised on insuldi tunnused?
Inglise keeles on hea meeles pidada lühendit FAST: nägu (face), käed (arms), kõne (speech) ja aeg (time).
Kui kolm esimest tunnust on inimesel olemas, ei ole enam aega mõelda. On vaja kiiresti tegutseda, ükskõik, kes neid sümptomeid näeb. Kiire  (inglise keeles fast) abi päästab aju!
Kui patsient jõuab õigel ajal kiirabiga haiglasse, on trombi võimalik lahustada. Kui on aga möödunud juba 4,5 tundi, seda enam ei tehta. Trombolüüs pole alati ideaalne variant, aga see on võimalus.
Mingil osal patsientidest võib tekkida seeläbi ka seisundi halvenemine, ent see on väike osa ja sõltub ka teistest kaasuvatest haigustest.


Mis juhtub organismis insuldi ajal?
Tekib veresoonte ummistus, mis võib olla ka lühiajaline. Tasub teada, et kehas midagi niisama ei teki, põhjused on kindlasti olemas.
Aju mõnes piirkonnas võib ka ajutiselt olla verevool takistatud mõned minutid või paar tundi, ja järgmise päeva hommikuks on olukord möödas. Seda nimetatakse transitoorseks ajuisheemiaks. Samas põhjuseta ei teki  seegi seisund ja ka taolisesse atakki tuleb suhtuda tõsiselt.
Insult tekib kas veresoone lõhkemisest või veresoone ummistusest ehk trombist.
Kaasaegses meditsiinis on trombe ja naaste võimalik eemaldada või teha trombolüüsi s.o tromb lahustada. See taastab normaalse vereringe.
Aju vereringe on justkui hästi tihe võrgustik ja üldsümptomaatikas võib väikese insuldi saanud inimesel olla vaid jõuetus ja paha enesetunne, mitte viltune nägu.
See on on tingitud sellest, et kuna mainitud võrgustik on hästi tihe, võivad teatud piirkonnad võimaldada ikkagi vereringet ja kompenseerida olukorra ning haiguspilti näiliselt kergemaks muuta.


Miks aju vereringe nii oluline on?
Aju saab verega toitu ja hapnikku. Igal millimeetril ajust on oma ülesanne ja kui mõni koht jääb vereringeta, annab see oma haigustunnused.
Aju tagumises osas on nägemiskeskus, keskel on kõnekeskus ja liigutamiskeskus, emotsioonid ja väikeajus tasakaal.
Vahel on patsientidel väikesed veresoonte ummistused ja on palju pisikesi insuldikesi, aga suurt halvatust ei tekigi. Kui mingi väike veresooneke on umbunud, siis annab aju meile sellest teada ikkagi kas vaimse või kehalise talitluse häirena. Aju kontrollib kogu keha toimimist.
Insuldi tunnusteks on tavapäraselt ühe kehapoole halvatus, liikumisvõimetus, kõne häiritus.
Kõne võib olla lihtsalt segane, pudistatud või tekib üldse suutmatus rääkida või ka mõista teiste kõnet. Lisanduda võivad tasakaalutus, nägemishäired, tajuhäired, mälulangus, segasusseisund. Veresoone lõhkemisel tekivad aga ka peavalu ja iiveldus.
Insuldi mõju on laastav nii patsiendile kui ka tema perele, see on majanduslikult koormav ja sotsiaalselt keeruline. Tavaliselt keerab insult patsiendi ellu hoopis uue lehekülje. Mõned pääsevad küll kergemalt, aga tihti tuleb elukorralduses ikkagi muutusi teha.
Kuidas on ajurabandust võimalik ennetada?
Insuldi ennetamine on väga oluline, selleks on kasutusel  näiteks antikoagulandid ehk verevedeldajad, vererõhuravimid, kolesterooliravimid. Need aitavad insuldi tekkimist vältida. Kui insult on aga ikkagi juhtunud, on oluline kiirelt taastusraviga alustada.
Varane taastusravi pärast insulti on väga oluline ja selle eesmärk on tuua patsient tagasi tavaellu (niipalju kui see on võimalik), samuti vähendada tüsistusi ja puuet. Kohati arvatakse, et hullemaks enam minna ei saa, aga saab kahjuks küll.
Koheselt tuleb alustada järgnevate insultide ennetust. Kiiresti algav taastusravi vähendab suremust ja langetab poole võrra järgnevate võimalike ajuinsultide teket. Taastusravi vajab 60% ajuinsuldi haigetest.


Millised võimalused on aju taastamiseks?
Intensiivne taastusravi algab koheselt, haiglasse tulevad tavaliselt need, kellel on vähemalt kaks rasket kahjustust. Taastusravi algab juba akuutravihaiglas 24–48 tunni jooksul.
Haigel peaks olema võimekust osaleda vähemalt kolm tundi päevas aktiivselt taastusravis, sest piisav intensiivsus viib parema tulemuseni.
Maksimaalne tulemus saavutatakse esimese kuue kuu jooksul. Seetõttu peaksid haiged olema stabiilses üldseisundis, lisanduvate probleemideta, milleks võivad olla kaasnevad rasked ägenenud kroonilised haigused, valud ja tüsistunud põletikud.
Kahjuks esineb neid lisaprobleeme sageli ja ka nendega tuleb tegelda taastusravi käigus või enne seda.
Kui haiglaravi lõpeb, saab jätkata sellega ambulatoorselt ja kodus.
Haigekassa poolt on ette nähtud erinevad taastusravi perioodid. Raske insuldi puhul on lubatud raviaeg kuni 21 päeva. Vahel saab tellida pikendust, kui näha on, et asjad edenevad. Kergema ajuinsuldi korral on ette nähtud haiglas taastusravi 14 päeva.
Rohkem kui kuus kuud vana insult saab haigekassalt võimaluse funktsioone toetavaks taastusraviks kümne päeva jooksul patsiendi omaosalusega. Teaduspõhine meditsiin kinnitab, et mida rohkem liigutada ja trenni teha, seda paremini saab n-ö mustast august välja, aju tegevus taastub talle ülesandeid andes.
Aju on väga plastiline ja sellel on siiski osaline taastumisvõime. On selgunud, et närvirakud taastuvad, päevas toodetakse umbes 1500 neuronit, aga sellele tuleb omalt poolt kaasa aidata. Niisama ei taastu kõne ega hakka ka halvatud käed ja jalad liikuma. Taastumise alus on füüsiline aktiivsus ja õppimine. Vaja on teha suurel arvul kordusi, olgu siis kõne- või liikumisteraapias. Tegelda tuleb päevast päeva, sest aju on tegelikult üsna kohanemisvõimeline.


Eduka taastusravi taga on hea meeskond
Taastusravi on meeskonnatöö, kus on nii arst, logopeed, psühholoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, massöör, õed ja hooldajad.
Arst on meeskonna kapten, kes loob raviplaani ja oskab kogemuse ja teadmiste põhjal aru saada, kui suur on haige võimekus vastavalt vanusele ja haiguse raskusele.
Õdede panus on tüsistuste (nt lamatiste, liigesjäikuse) ennetamine ja ravi, lisaks ravimite võtmise koordineerimine.
Füsioterapeut on põhimootor, ka lamajad tõstetakse tema abil üles.
Alustatakse tasapisi voodiserval istumisega, või siis algselt võimeldakse passiivselt halvatud poolega. Et kõndida ja tasakaalu säilitada, on mitmeid võimalusi ja abivahendeid (nt ortoosid ülekoormatud liigestele, kõndimiskepid ja kargud, tugiraamid, ratastoolid). Neid tutvustatakse nii patsiendile kui ka tema lähedastele, kes on taastumisprotsessis alati suur abi.
Kõneravis ja neelamishäirete treeningus on logopeedil suur roll. Neelamishäirete uuringul saab tuvastada varjatud neelamishäire, sest neelamislihased saavad oma närvivarustuse samuti ajust ja võib juhtuda, et patsient ei saa neelata või neelab valesti.
Selle tulemuseks võivad olla uued tüsistused, näiteks aspiratsioonist põhjustatud kopsupõletik, vedelikupuudus organismis, neerude talitlushäire, üldine jõuetus, alatoitumine.
Kui neelamine puudub, tuleb toituda sondi kaudu. Tavaliselt eemaldatakse sond hiljem. Kõik lisahaigestumised ja põletikud on haige organismile suur koormus ja seetõttu püütakse võimalusel tüsistusi ennetada, et pühenduda taastusravile.
Tegevusterapeut õpetab igapäevaelu toimetulekut (söömine, riietumine, tualetitoimingud), innustab patsienti ja annab koduseid ülesandeid, näiteks kohvimasina käivitamine või naela seinalöömine.
Tihti ilmnevad ka võimekushäired (tähelpanuhäire, käte kohmakus, jõuetus ja tundetus, arusaamisraskused). Vahel on oluline hoopis õpitud abitusest vabanemine ja sugulaste nõustamine.
Psühholoog teeb kindlaks, kas on mälu- ja tähelpanuhäireid (autojuhtimise võimekust on vaja pärast insulti kindlasti kontrollida, isegi kui näiliselt tundub kõik korras), kas on depressiooni.
Insult ei ole inimesele mingi kingitus, mille üle rõõmustada. Nii tundubki algne seisund väga raske ja kurb. Väga paljusid patsiente saab aga aidata. Ka sotsiaaltöötaja roll on oluline, sest seoses haigestumisega tekivad ootamatud olukorrad ja küsimused, millele patsient ise vastust ei tea. Haigla hooldajadki on lamajate osakonnas asendamatud abilised.
Kindlasti on suur osa taastusravis perel. Tänu neile tunnetab patsient, et ta pole elust välja lükatud ja on vajalik ka sellisena, nagu ta on. Kohanemist raske haigusega vajavad nii haiged kui nende pereliikmed. Lähedastele on sageli oluline, et patsient suudaks ise käia WC-s ja tuleks tubaselt toime ilma pideva järelvalveta. Võimalik, et varasemad loomulikud ja väikesed asjad osutuvad aga raskeks ja vaja on ümberkorraldusi.
Taastusravi peale insulti on pikaajaline ja vajab palju tahtejõudu ja püsivust patsiendilt, tema lähedastelt ja taastusravimeeskonnalt.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas