Ligi kolmandik põeb elu jooksul ärevushäiret

Ärevushäirete puhul on tegemist tõsise terviseprobleemiga, mis on küll pea sama pika ajalooga kui inimkond ise, ent levib paraku aina sagedamini, kinnitab kliiniline psühholoog Margus Laurik.

Laurik rõhutab, et ärevushäire ei ole tänapäeval enam haigus, millega peaks leppima ja seda kannatama. "Kliiniline psühholoogia ja psühhoteraapia on ääretult tõhusad ravimaks ärevushäireid ja väga head meetodid on praeguseks välja töötatud," julgustab Laurik.
Psühholoog selgitab, et ärevus on normaalne seisund ja see on ka vajalik sest paneb meid keskenduma ohule ja sellega tegelema. "Kui me aga räägime ärevushäirest, siis see on tõsine asi," lisab Laurik. "See on ärevus, mis esineb näiteks vales kontekstis, esineb liiga tugevasti, liiga kaua või liiga sageli ja mis segab elutegevust."

Pea iga kolmas on kogenud

Isiksushäireid ja ärevushäireid on väga palju ja elu jooksul põeb 30% inimestest mõnd ärevushäiret. Ärevushäire liigid on näiteks üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia, paanikahäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, traumajärgne stressihäire, lihtfoobia, terviseärevus ja veel mõned. On täheldatud, et ärevus kipub esimest korda avalduma üsna noores eas ja vanuses 10-25 on inimene ärevushäiretele kõige haavatavam. Samuti ei teki põdemisel immuunsust ja ärevushäire võib avalduda ka hiljem vanemas eas. "Minu on jaoks kõige enam muret tekitav number see, millegipärast vähem kui 30% inimesi otsib reaalselt abi, kui nad on ärevushäirega hädas. Mida teevad kõik need ülejäänud, ei tea," nendib Laurik.


Miks ärevushäireid on vaja ravida?
"Seda saavad küsida vaid need, kes pole seda ärevust sellisel määral kogenud, et seda võiks häireks nimetada," räägib psühholoog. Pole samas ühtki valdkonda, kus ärevushäire ei puudutaks: karjäär, õpingud, sotsiaalne elu, intiimne elu, vaba aja veetmine. Ta tõi näiteks, et paanikahäirega inimene ei pruugi enam tööle pääseda, sest ärevuse hoog võib esineda nii ühistranspordis kui autoroolis. Samamoodi - sotsiaalfoobne inimene kartes seltskonda sattuda, ütleb alati ära, kui teda välja kutsutakse. Tagajärjeks on aga see, et varsti teda enam ei kutsutagi ja järgneb üksindus.

Ärevikul võib olla teisigi häireid

Üldistunud ärevushäire puhul näevad psühholoogid Lauriku sõnul sageli, et inimese keskendumine ja mäluprotsessid on takistatud ja tööülesande täitmine kujuneb keeruliseks."Komorbiidsus on ääretult kõrge," jätkab Laurik. "See tähendab, et kui inimesel on ärevushäire, siis esineb veel mingeid psühholoogilisi probleeme. Selleks võib olla mingi teine ärevushäire, aga ka muud psühholoogilised probleemid, näiteks depressioon, alkoholisõltuvus, madal enesehinnang, söömisprobleemid," loetles ta. Loogika on siin Lauriku sõnul sarnane muudele haigustele. "Me teame, et kui inimene on omandanud seksuaalsel teel leviva haiguse, siis kahjustunud limaskest on õrn ja võtab kergemini vastu ka järgmised infektsioonid," kõneleb ta. Psühholoogiline vastupidavusega on sama - kui me inimene on ühe probleemi poolt juba nõrgestatud, siis on vastuvõtlikum järgmisele. Juba see on Lauriku hinnangul põhjus, miks ärevushäirega tegeleda tuleb. "Ma olen näinud ärevushäirega inimesi, kes oma toimetulekult ja elukvaliteedilt on palju raskemas seisus kui on mõni inimene, kes on invaliidistunud, näiteks jalad kaotanud," räägib Laurik, et ravimata ärevushäire võib võtta väga tõsised pöörded.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas